/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2008/12/19/108031t1h2c95.jpg)
Eesti Arstide Liidu eksjuht Andres Kork leidis, et sotsiaalminister Hanno Pevkuri idee minna haigekassa reservide kallale on seletatav ainult kuskil mujal tehtud saamatuse katmisena.
Kork: reservide kallale minek on saamatuse katmine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaalminister Pevkur ütles ETV saates «Foorum», et haigekassa reservidest tuleks võtta 300 kuni 350 miljonit krooni. Ta väljendas arvamust, et rasketel aegadel võib reservist abi otsida.
Haigekassa juht Hannes Danilov leidis, et kuna üldarstiabi ja eriarstiabi eriti nudida ei saa, tuleks ilmselt siis minna hüvitiste ja soodustuste kallale, kuid ta keeldus võimaliku ažiotaaži tekkimise tõttu sel teemal konkreetsemaks minemast.
Haiglate liidu juht Urmas Sule toonitas, et aasta algul tehtud 612 miljoni krooni suurune kärbe tähendas haiglatele juba umbes 5 protsendi suurust eelarvedefitsiiti.
«Eesti inimestele pole piisavalt hästi selgitatud, et 1990. aastate lõpus läbi viidud tervishoiureform on ainulaadne kogu Euroopas ja meil on kõige efektiivsem tervishoiusüsteem,» rääkis Sule, lisades, et tervishoiusüsteem on riigile vastu tulnud, aga teha aasta kestel veel üks kärbe on ebarealistlik, vahendas ERR Uudised.
Kork meenutas, et arste lahkub töölt poole rohkem kui juurde tuleb ning seetõttu peaks igasuguste kärbetega olema väga ettevaatlik.
Kork ütles, et reserv on kindel raha, ja kui majandussurutis kestab 2-3 aastat, peaks haigekassa sellega toime tulema, Danilov väitis, et isegi 4-5 aastat.
Sule küsis, mis on näitaja, kas tervishoiu kogukulud on piisavad. OECD hindab, kui suur osa SKTst läheb tervishoiule. Eestil on see 5,4 protsenti, vähem kulutavad Euroopa Liidus vaid Bulgaaria ja Rumeenia, rikkamad riigid kulutavad 8 protsenti.
Pevkur meenutas, et on väga hea, et meie tervishoius on hinna ja kvaliteedi suhe Euroopa Liidus kõige parem.
Andres Kork leidis, et praegst olukorda saab kirjeldada riigieelarve tasakaalus hoidmisena haigekassa reservi arvelt.
Ta rääkis ka kitsaskohtadest: hooldusravi, taastusravi ja rehabilitatsioon on rahastatud liiga väheses mahus, probleem on ka arstide pealetulekus.
Danilovi sõnul suudetakse praegu katta 60-70 protsenti hooldusravi vajadusest.
Saates esitati kaks gallupiküsimust. Küsimusele, kas inimesed toetavad haigekassa puudujäägi katmist reservist, vastas jaatavalt 85,9 protsenti, sotsiaalmaksu tõstmisega ei nõustunud 79,1 protsenti vastajaist.