Teadur: kortermajade individuaalne küttekulude arvestus ei ole otstarbekas

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alaköetud korteri naabritel tuleb kütet juurde keerata.
Alaköetud korteri naabritel tuleb kütet juurde keerata. Foto: Peeter Langovits/Postimees

Tallinna Tehnikaülikooli Soojustehnika Instituudi teadur Ülo Kase arvates ei anna individuaalse küttekulu arvestussüsteemi paigaldamine korteritesse energia kokkuhoidu.

Nimetatud süsteemide paigaldamine peaks teaduri hinnangul toimuma kompleksselt koos kogu hoone küttesüsteemi renoveerimisega (soojussõlm, üleminek ühetorusüsteemilt kahetorusüsteemile, püstikute ja magistraaltrasside vahetus, püstikute tasakaalustamine, jne).

Juhul, kui hoone välispiirded ei ole renoveeritud, võib Kase hinnangul tekkida oht, et renoveeritud küttesüsteem osutub hiljem ülekoormatuks (peamiselt soojussõlm) ja seda eriti juhul, kui ehitatakse välja soojuse taaskasutusega ventilatsioonisüsteem.

Individuaalse küttekulu arvestussüsteemi kasutuselevõtmine võib Kase sõnul tekitada olukorra, kus korteriomanikud küttekulude kokkuhoiu eesmärgil, reguleerides oma korteri küttekulu, võivad viia paigast ära kogu hoone soojusbalansi.

Ülo Kasel palus anda hinnangu individuaalse küttekulu arvestussüsteemi paigaldamise otstarbekuse kohta kortermajades Tallinna Kommunaalamet seoses Tallinna Linnavolikogu otsuse eelnõuga nr 241 «Ülesande andmine Tallinna Linnavalitsusele kortermajades individuaalsele küttekulu arvestussüsteemile ülemineku toetamise korra väljatöötamiseks».

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles