Bernanke ärgitas kongressi USA võlalage tõstma

USA Föderaalreservi juht Ben Bernanke Foto: SCANPIX

USA keskpanga juhataja Ben Bernanke ärgitas esmaspäeval kongressi riigi võlalage tõstma.

«Kongress peab astuma võlalae tõstmiseks vajalikud sammud, vältimaks olukorda, et Ühendriigid ei maksa oma arveid,» ütles Bernanke Michigani ülikoolis esinedes.

Washington ületas 2012. aasta lõpus 16,4 triljoni USA dollarini ulatuva võlalae, kuid rahandusministeerium kasutab enda sõnul praegu erakorralisi meetmeid, et riigi maksujõuetust veebruari lõpuni edasi lükata.

«Selle probleemiga tegelemiseks on üks õige viis - kongress peab tegema seda, mida on vaja teha,» lausus Bernanke.

«Probleemiga tegelemiseks tuleb esitada mõistlik kava, mis käsitleb riigi tulusid ja kulusid,» lisas keskpanga juht.  

President Barack Obama hoiatas esmaspäeval uue majanduskriisi eest ja ütles, et kui kongressi vabariiklased ei nõustu USA võlalae tõstmisega, ootab rahvusvahelisi aktsiaturge kaos.

«On vastutustundetu isegi mängida mõttega, et Ühendriigid ei tasu oma arveid, see on absurdne,» ütles Obama pressikonverentsil, millega tähistati tema esimese ametiaja lõppu.

«Kui kongress võlalage ei tõsta, võivad välja maksmata jääda tervisekindlustuse maksed, hüvitised veteranidele, relvajõududele eraldatavad summad, lennujuhtimiskeskuse töötajate palgad ning löögi alla satub väikeettevõtetega sõlmitud lepingutest kinnipidamine,» hoiatas riigipea kongressi vabariiklasi, kes soovivad tema sõnul võlalaest kauplemishooba teha.

«Usk Ameerikasse ning meie tõsiseltvõetavus ei saa olla kauplemishoovaks,» kurjustas Obama, kelle sõnul seisab seadusandjate ees valik käituda vastutustundlikult ehk tõsta võlalage selleks, et riik saaks arveid maksta. Vastutustundetu käitumine oleks tema väitel võlalae tõstmata jätmise kaudu riigi majanduskriisi tõukamine.

Mõned vabariiklased on nõudnud võlalae tõstmise ulatuses kulukärpeid.

Senati vabariiklaste vähemuse liider Mitch McConnell ütles esmaspäeval, et president ja tema liitlased peavad kulutuste küsimuses tõsist suhtumist ilmutama ning võlalage puudutav debatt on nende parim võimalus selle tegemiseks.

Esindajatekoja vabariiklasest spiiker John Boehner tunnistas, et võlalae tõstmata jätmise tagajärjed oleksid rängad, kuid tema hinnangul oleksid seda ka riigi kulutuste küsimuse ignoreerimise tagajärjed.

Boehner lubas, et esindajatekoda teeb oma tööd ja võtab vastu seaduse riigi kulutuste kontrolli alla saamiseks ja võlakohustuste täitmiseks ning nõuab demokraatide enamusega senatilt sedasama.

Obama hoiatas ka mässumeelsete vabariiklastest seadusandjate eest, kelle sihiks näib olevat riigi viimine maksujõuetuse seisundisse juhul, kui Obama ei nõustu neile sobivate kulukärbetega.

«Minu hinnangul oleks see suur viga ning teeks meie majandusele korvamatut kahju,» lisas riigipea, kelle sõnul langetati riigi tippreitingut AAA tasemelt madalamale just siis, kui vabariiklased 2011. aasta augustis sama mõtet hellitasid.

Võlalage, riigieelarvet ning seadusega ettenähtud kulukärpeid puudutava seadusandluse osas jõuavad veebruari lõpus kätte olulised tähtajad, mistõttu on oodata pingelisi läbirääkimisi.

Eelmise aasta viimasel päeval sõlmitud kokkuleppega, mis päästis riigi fiskaalkuristikust, jõustusid maksutõusud enim teenivatele ameeriklastele, mida vabariiklased peavad suureks järeleandmiseks.

Sama leppega otsustati edasi lükata 100 miljardi dollari suuruste automaatsete kulukärbete edasine saatus. Lõplikku otsust on oodata veebruari lõpus.

Obama on enda sõnul nõus defitsiidi vähendamise üle debatti pidama.

«Mida ma aga ei tee, on pidada selle üle kõnelusi olukorras, kus ameeriklaste oimukohale on asetatud revolver,» tõdes riigipea.

Eelmise aasta lõpus nn. fiskaalkuristiku vältimiseks sõlmitud kokkuleppega tõusevad kõige rikkamate, enam kui 450 000 dollari suuruse aastasissetulekuga perede maksud 39,6 protsendini ja kahe kuu võrra lükkuvad edasi eelarvekärped 109 miljardi dollari ulatuses.