/nginx/o/2009/04/22/167234t1h163e.jpg)
Euroopa Liitu mittekuuluv Norra ähvardas esitada bloki vastu kaebuse Maailma Kaubandusorganisatsioonile (WTO) juhul, kui EL keelab hülgetoodete impordi.
Norra ähvardab ELi peale kaevata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Norra välisminister Jonas Gahr Støre ja kalandusminister Helga Pedersen avaldasid seisukoha, et kui EL otsustab kehtestada hüljestest saadud toodete kaubandusele laialdase keelu, siis see mõjutab norralaste vabadust otsustada, kuidas nad omaenda merevarasid majandavad, vahendas AFP.
Euroopa Parlament paneb keelu hääletusele ilmselt mai alguses. ELi suursaadikute kohtumisel eelmise kuu lõpus toetas aga enamik liikmesmaid täieliku keelu kehtestamist hülgetoodetele, et protestida julmaks peetavate püügivõtete vastu.
«Norra huvide kaitsmiseks oleme seetõttu meie informeerinud ELi, et kui see kehtestab keelu, siis alustab Norra konsultatsioone WTOga,» teatasid ministrid, kelle riik on andnud loa tappa tänavu 47 000 täiskasvanud hüljest.
Kanada on suurima hülgepüüdjana maailmas juba varem teatanud plaanist ELi keelu peale WTOs kaevata. Selles riigis küündib hülgeküttidele antud kvoot sel aastal 338 000 isendini.
Põhja-Atlandi regioonis elavate hüljeste populatsiooni hinnatakse praegu umbes kaheksale miljonile ning Norra võimud põhjendavad nende küttimist vajadusega kaitsta kalavarusid. Samas kinnitatakse, et nende küttimisvõtted on kõige reguleeritumad maailmas.
Norra soovitab sobivate püügimeetodite kasutamise tagamiseks teha hülgepüügiriikidega koostööd. Sealsed hülgekütid tohivad kasutada vaid vintpüsse ja hakapikiks kutsutavaid kirkasarnaseid relvi, et põhjustada loomadele võimalikult vähe kannatusi.