Kuidas teha vahet gripil ja külmetusel?

Pilt on illustreeriv. Foto: Panther Media/Scanpix

Köha, nohu ja palaviku käes kannatades mõeldakse sageli, et ollakse haigestunud grippi. Tegelikult võivad need sümptomid viidata ka külmetusele.

«Külmetuse ja gripi sümptomid võivad olla sarnased,» rääkis UnitedHealthcare asepresident doktor Rhonda Medows portaalile CBSNews.com. «Gripile on iseloomulik äkiline puhkemine. Hommikul võid tunda end veel täiesti hästi, õhtuks on olek jube,» lisas ta.

Clevelandi kliiniku nakkushaiguste osakonna doktor Sherif Mossad lisas, et mõlema haiguse sümptomiks võib olla palavik, kuid väga madal palavik eksisteerib enamasti külmetuse puhul, samal ajal kui kõrge palavik tähendab enamasti, et inimene põeb grippi.

Veel tõi Mossad välja, et kui köhimine viitab enamasti gripile, siis aevastamine on rohkem külmetuse sümptom. Kriipivat kurku seostatakse nii külmetuse kui ka gripiga, kuid vesine nina on enamasti külmetuse sümptom.

Kui külmetuse puhul on probleeme aevastamise, vesise nina ja köhimisega, siis gripi puhul on kogu üldine olek väga halb – palavik, lihase- ja liigesevalu, nõrkus.

Medow' sõnul leevendavad grippi enamik käsimüügis müüdavaid külmetusravimeid. Samas ei pruugi gripiravimid nagu Tamiflu ja Relenza leevendada külmetushaigust.

Haigestudes tuleks jääda koju. Gripipõdejad peaksid kodus olema nii kaua, kuni ei ole enam palavikku. Isegi kui sümptomeid enam ei ole, võib viirust edasi kanda veel päevi.

Aevastades ja köhides tuleb suu katta ja ei tohi unustada kätepesu, et vältida haiguste levikut.