Loomemajandus jätkas kasvu ka majanduskriisi ajal

Käsitöö müük. Foto: HENN SOODLA/PRNPM/EMF

Statistikaameti äsja ilmunud kogumikust «Loomemajanduse näitajad» selgub, et loomevaldkonnas on ettevõtete arv viimase 10 aastaga kahekordistunud ja ettevõtteid tekkis juurde ka kriisiaastatel

2000ndal aastal oli kultuurisektori üksusi Eestis 3200, siis aastal 2010 oli neid 7700, mis tähendab, et kümnendi jooksul kasvas kultuurisektori ettevõtete ja organisatsioonide arv üle kahe korra. Kui paljudes  teistes sektorites majanduskriisi ajal ettevõtete arv vähenes ja uute ettevõtete asutamine tundus halb mõte, siis  kultuurisektoris otsiti sellest just väljapääsu.
 
Kümne aasta jooksul suurenes ettevõtete ja organisatsioonide arv kõigis kultuurisektori valdkondades. Kõige kiiremini kasvas visuaalse kunstiga tegelejate arv: 2010. aastaks lausa 68 korda 1700 üksuseni, järgnevad esituskunstid 7-kordse kasvuga üksuseni ning trükisõnaüksused (2,2 korda) Kõige vähem suurenes käsitööga tegelevate üksuste arv – umbes 90-st 130-ni. Need arvud näitavad, et teadlikkus loomemajandusest on kasvanud ning seni peamiselt üksi ja vabakutselistena tegutsenud loomeinimesed on julgemalt asunud ettevõtluses kätt proovima. Sellele trendile on kindlasti kaasa aidanud ka loodud tugistruktuuride olemasolu.
 
Kogumikust nähtub, et kultuurisektori üksuste osatähtsus kogumajanduses oli kümnendil keskmiselt 6,1 protsenti ning aastal 2010 lausa 8,3 protsenti. Kui 2001. aastal oli kultuuriettevõtete osatähtsus ettevõtete koguarvus 4,3, siis 2010. aastal 4,7 protsenti.
Kultuurisektor on väike ja väga vastuvõtlik väliskeskkonna mõjudele, mis tekitavad tihtipeale suuremaid  kõikumisi kui teistes sektorites, kuid samal ajal on kultuurisektor ka agar oma positsiooni taastama. Majanduskriisi ajal toimunud muutused, nagu liikumine välisturgudele, on pikemas perspektiivis kahtlemata hea eeldus uueks kasvuks.