/nginx/o/2013/01/14/1522884t1hc30e.jpg)
Mullu saabus ravimiametile 5838 müügiloata ravimite kasutamise taotlust. Ravimiameti peadirektori sõnul on Eesti väike riik, mistõttu puudub ravimitootjatel sageli huvi ravimile siin müügiluba taotleda.
Mullu küsiti pea 6000 korral luba müügiloata ravimite kasutamiseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp selgitas, et Eestis lubatakse turustada üksnes kontrollitud kvaliteedi ja toimetega ravimeid, millele on antud müügiluba.
«Kuna Eesti on väike riik, siis ei ole kõikide meditsiinis vajalike ravimite puhul ravimitootjat, kes oleks piisavalt huvitatud ravimi müügist Eestis, et sellele müügiluba taotleda ehk seda siin registreerida,» selgitas Raudsepp. Seetõttu võib tekkida vajadus kasutada patsiendi raviks müügiloata ravimit.
«Müügiloata ravimi kasutamiseks võib olla lihtne põhjus – müügiloaga ravimil puudub vajalik ravimvorm, tugevus või pakendi suurus. Keerulisemal juhul ei ole toimeainel üldse Eestis müügiluba. Sellel on kaks võimalikku põhjust – kas tootja ei ole seda küsinud või pole seda antud,» selgitas Raudsepp.
Kui tootja ei ole müügiluba küsinud, on tegemist kas väga uue ravimiga või kaubandusliku huvi puudumisega.
Ravimiametil puuduvad andmed kvaliteedi kohta
«Kui ravimiamet ei ole müügiluba andnud, võib see tähendada, et ravim ei ole kvaliteetne, või et puuduvad kliinilised andmed, mis veenvalt tõestaksid, et ravimist on keskmisel patsiendil rohkem kasu kui kahju. Müügiloata ravimit ei tohiks kasutada, kui on teada, et selle kvaliteet ei vasta nõuetele. Kõikidel teistel juhtudel võib olla olukordi, kus müügiloata ravimi kasutamine on õigustatud,» kirjeldas Raudsepp.
Selle üle, kas müügiloata ravimit on vaja, otsustab arst.
2012 aasta jooksul saabus ravimiametile 5838 müügiloata ravimite kasutamise taotlust.
«Kuigi ravimiamet jälgib nende ravimite kasutamise põhjendatust, peavad arstid teadma, et ravimiametil puuduvad tavapärased andmed nende ravimite kvaliteedi kohta. Samuti on otsus, kas ravimist võib eeldada rohkem kasu kui kahju nende ravimite puhul arsti teha, samuti sellega seotud vastutus,» tõi Raudsepp välja.
Igal üksikjuhul taotlust esitades peaks arst põhjalikult tutvuma müügiloaga ravimite valikuga ravimiameti veebilehel oleva ravimiregistri abil ja veenduma, et müügiloata ravimi efektiivsuse ja ohutuse kohta on piisavalt teavet. Samuti tuleks müügiloata ravimi kasutamist alati patsiendiga arutada.
Laupäevases Postimehes kirjutas Nils Niitra, et Jana Lassi doktoritööst selgub, et veerand ravimitest, mida Tallinna ja Tartu lastehaiglates vastsündinutel kasutati, puudus Eestis müügiluba. Lass analüüsis kõiki 2007. aastal lastele kirjutatud retsepte, aga ka 2008. ja 2009. aastal Tallinna ja Tartu lastehaiglates ravitud vastsündinutele manustatud ravimeid.