/nginx/o/2008/08/27/69004t1h0db0.jpg)
Haridusminister Tõnis Lukase hinnangul ei ole õigustatud lootus tagada majanduse arenguhüppe hetkevajadused üksnes kiirete muudatustega kõrghariduses.
Lukas: kiire kõrghariduse muutmine ei päästa hetkemajandust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Siin läbiviidavad muudatused kannavad vilja aastate pärast. Praegune finantskriis ja sellele järgnenud majanduslangus ainult kinnitavad seda, et teadus ja kõrgharidus peaksid olema võimalikult autonoomsed ja mitte alluma «ühiskonna vajaduste» nime all kirjeldatuna kellegi hetkehuvidele või primitiivsele arusaamale teadmiste kohesest kaubaks muutmisest või muutumisest,» rääkis ta kõrghariduskonverentsil.
«Loomulikult peavad ka ülikoolid reageerima olukorrale ja pakkuma täiend- ja ümberõppe programme ning tooma koostöös ettevõtlusega turule innovaatilisi lahendusi,» lisas Tallinnas Nordic Hotel Forumis peetava kõrghariduskonverentsi «Eesti kõrghariduse roll uue majanduskasvu saavutamiseks» avanud Lukas.
Eestis on strateegilised kavad nii kõrghariduse, teaduse kui ka säästva arengu jaoks.
Majanduslanguse oludes saab ja võib tema sõnul vaagida, kas nad on kõikides aspektides piisavalt ja jätkuvalt asjakohased, kuid pikka vaadet silmas pidades ei peaks kavade põhipostulaate muutma uisapäisa.
«Küll aga tuleb nüüd, kui tööjõuturul enam nii palavad päevad ei ole, anda inimestele võimalus teadmisi omandada ja vahepeal katkestanutele oma õpinguid jätkata. Peaksime nõudma kokkulepitud meetmete kiiret rakendamist.»
Näiteks aitaks inimesi tema sõnul edasiõppimisel see, kui lõpuks ometi vabastataks ettevõtted erisoodustusmaksust, mida nad peavad tasuma oma inimeste õpingute pealt. «Mitte ei saa aru, miks juba kokkulepitut ikka ellu ei viida!?» küsis ta.
Ministri kinnitusel toimib sisuline koostöö ettevõtlusega kõige paremini siis, kui kõrgkoolid suhtlevad otse tööandjatega. Samas on ka õigusaktides kehtestatud kohustus kaasata õppekava nõukogudesse tööandjate ja erialaliitude esindajad.
Sel aastal toetatakse esmakordselt ettevõtete ja kõrgkoolide koostööd Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Alameetme eelarveliseks mahuks kavandati algselt 100 miljonit krooni (koos kõrgkooli oma- ja riikliku kaasfinantseerimisega). Huvi konkursi vastu on suur ning juhul, kui esitatud projektide tase on hea, püütakse ministri sõnul leida vahendeid konkursi eelarve suurendamiseks järgmiste konkursivoorude jaoks.
Ettevõtete ja kõrgkoolide koostöö toetamine doktorantuuris on üks uutest haridus- ja teadusministeeriumi meetmetest innovatsiooni toetamiseks.
Siin on eelisarendatavad valdkonnad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, materjalitehnoloogia, keskkonnatehnoloogia, biotehnoloogia, energeetika ja tervis. Nii saab luua uusi doktoriõppe kohti, kus doktorante koolitatakse ülikooli ja ettevõtte koostöös.