Põlvkondade maja kogub lapsed ja vanavanemad ühte kohta kokku

Põlvkondade maja Saksamaal Stuttgardis. Foto: Erakogu

Tallinna kavandatava põlvkondade maja eesmärk on viia kokku erinevas vanuses ja erinevate kogemustega inimesed ning pakkuda päevahoidu erivajadustega inimestele.

«Tänapäeval on põlvkondadevaheliseks suhtlemiseks mitmeid võimalusi,» seisab MTÜ Põlvkondade Maja kodulehel. «Samas tunneme puudust vanast heast suurperele omasest elamise viisist, kus ühe katuse all jagus tegemist ja toimetamist nii pisipõnnile, koolijütsile, noorele perele kui ka memmele-taadile. Hoitud ja kaitstud olid nii väikesed kui ka suured, nii haiged kui ka hätta sattunud. Jagati tarkust, mida koolipingist ei saanud. Talletati oskusi, kuidas leib laual hoida. Kuulati jutte, lauldi ja tantsiti. Rõõmustati ja kurvastati, nuteti ja naerdi koos.»

Selline maja oleks suurlinna saginas ja üksinduses suurpere elustiili alternatiiv. See oleks põlvkondade ja hoolitsust vajavate inimeste kohtumispaik, kus noored ja vanemad omandavad ja jagavad teadmisi, oskusi ja kogemusi ning saab vabatahtlikku tööd teha, austust ja hoolivust õppida. See oleks koht, mis annab kuuluvustunde ja pakub jagamisrõõmu ning kus igipõlised väärtused ja kogemusõpe on au sees.

MTÜ Põlvkondade Maja juhatuse liige Ave Kalmus räägib, et esialgu on valmis alles projekt, maja veel pole. Idee pandi idanema 2010. aastal, kui grupp siinseid entusiaste käis Saksamaal Stuttgardis seesuguste majadega tutvumas. Mullu valmis äriplaani projekt, millele taotleti rahastust Kodanikuühiskonna sihtkapitalilt. Ettevõtmisega ühinesid esialgu kolm väga erinevat omavalitsust: Tallinn, Maardu linn ja Jõelähtme vald.

Kuna majade leidmine osutus keeruliseks, otsustati ära kasutada linnaosavalitsuste juures tegutsevaid sotsiaalkeskusi, mis praegu kuigi koormatud pole.

Kõige kaugemale on sellega jõutud Mustamäel, mille sotsiaalkeskuses käivad koos nii lapsed kui ka eakad ja puuetega inimesed, samuti pered. Näiteks on mitu endist õpetajat võtnud enda peale õpiraskustega noorte järeleaitamise pärast kooli. Koos tehakse süüa ja veedetakse aega kohvikus.

«Kui algul lapsed võõrastasid vanu inimesi ja isegi kartsid neid, siis mõne aja pärast võtsid omaks. Eakatel on ju aega ja tahtmist noori kuulata ja neile nõu anda. Kõigil ei ole ju vanaema-vanaisa. Tihtipeale on ka vanainimesel oma lapsed kaugel ja kodus polegi kellegagi rääkida. Selline suhtlemine rikastab kõiki,» selgitab Kalmus.

Nõmme linnaosa valitsusel on juba olemas projekt päris uue põlvkondade maja ehitamiseks. Edaspidi võiks selliseid toredaid suhtlemiskohti tekkida Eestis mujalegi. MTÜ Põlvkondade Kodu on valmis huvilisi aitama.