/nginx/o/2013/01/11/1520338t1hbd08.jpg)
Sagedane kalasööja, 65-aastane pensionär oli jalust rabatud, kui kolmapäeval Kuressaares Tooma kauplusest ilusaid suuri räimi osta tahtis ja nägi müüjat joonlauaga kala üle mõõtmas.
Euronõue pani müüjad räimi üle mõõtma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mis nüüd toimub? käis mul peast läbi. Müüja ütles, et ta ei tohi seda kala mulle müüa, sest selle pikkus on üle 17 sentimeetri. Kui aga 10-sentimeetriselt kalalt pea ja saba maha võtta, ei jää ju suurt midagi alles. Praeguse hinna eest ma sellist kala küll ei taha,» kurtis saarlanna Meie Maale.
Ta sai müüjalt teada, et vastav seadus olevat kehtestatud juba eelmisel aastal, kuid nüüd hakatud müüjatelt sellest kinnipidamist nõudma.
Kihelkonna Säästumarketi kalapoe müüja Maire on üks neist, kes absurdse olukorra ette seatud. «Kui ma igat kala hakkaksin joonlauaga üle mõõtma, saaksid inimesed järjekorras pahuraks, sest nad ostavad ju räime kilode, mitte tüki kaupa. Tõstan kalu kilekotti kühvliga,» ütles Maire.
Oma praktikas võtab ta tavalisest suuremad kalad silma järgi hinnates kastist välja. «Iga kala mõõtes tuleks oma pool kasti kõrvale panna,» arvas Maire.
Veterinaar- ja toiduameti kodulehel on kirjas, et Euroopa Komisjoni määrusega on sätestatud saasteainete piirmäärad toiduainetes. Kalade puhul on piirnormiks 3,5 pg/g märgkaalu kohta. Senised analüüsitulemused on näidanud, et uuritud Läänemere kalade dioksiinisisaldus jääb alla 4 pg/g märgkaalu kohta, kuid keskmine sisaldus kõigub 3 pg/g lähedal.
Uuringute põhjal väidetakse, et dioksiinisisaldus sõltub paljuski kala vanusest ja suurusest. Räime puhul tehti järeldus, et probleemsed on eeskätt suuremad räimed pikkusega alates 17 sentimeetrist. Nii ei tohigi ettevõtjad turule viia räimi, mille pikkus ületab 17 cm või kaal 32 grammi. Kilude puhul on piirsuuruseks pikkus üle 12,5 cm ja kaal üle 11 grammi.