/nginx/o/2010/06/03/379447t1h447a.jpg)
Riikliku lepitaja kohusetäitja Henn Pärna sõnul on Eesti Energia Narva Elektrijaamade töötüli ettevõtte ja töötajate vahel väga mitmekihiline ning kollektiivlepingu sõlmimine sõltub nii Eesti Energia kontsernist kui ka laiemast riikliku energia- ja julgeolekupoliitika tasandist.
«Asi on väga mitmekihiline. Siin tulevad kaasa nii riiklikud poliitikad kui kontserni poliitikad, mis tuleb lahti harutada. Olgugi, et kollektiivleping sõlmitakse Narvas, sünnivad selle eeldused kontserni tasandil ja ka vabariiklikul energia- ja julgeolekupoliitika tasandil,» ütles Pärn neljapäeval BNSile.
Lepitusmenetluse alustamisel peab Pärn enda sõnul kohtuma kõigi asjassepuutuvate instantsidega, et selgitada välja asjaolud, mis kollektiivlepingut mõjutavad.
Pärna sõnul kohtus ta neljapäeval Narva Elektrijaamade ametiühingute esindajatega, kes andsid talle edasi kolmapäeval ettevõttega allkirjastatud lahkarvamuste protokolli. Eesti Energia Narva Elektrijaamade töötajaid ühendavad Narva Energia Ametiühing ning Kaevurite ja Energeetikute Sõltumatu Ametiühing ei ole küll veel Pärnale esitanud ametlikku avaldust töötüli menetlusse võtmiseks, kuid on lubanud seda teha reedel.
Pärna sõnul sünnib otsus töötüli menetlusse võtmise kohta alles ametliku avalduse esitamise järel ning sellega tekib tal ka alus asuda erinevate pooltega kohtumisi kokku leppima.
Narva Elektrijaamade töötajate võimalikku streiki kommenteerides ütles Pärn, et streigiõiguse tekkimiseni on veel pikk tee. «Selleks on vajalik läbida lepitusmenetlus,» sõnas ta.
Positiivne on Pärna sõnul antud juhtumi puhul see, et lahkarvamuste protokollis on väga selgelt punkt punkti haaval näha, milline on tööandja positsioon ja milline on ametiühingute positsioon. Niisugust selgust pole mõnede teiste töötülide puhul tema sõnul olnud. Samuti on Pärna sõnul näha, et Narva Elektrijaamade ametiühingud tunnevad ja jälgivad seadusi ning seetõttu ei karda ta, et protsessi käigus juhtuks midagi seadustega vastuollu minevat.
Narva Energia Ametiühing ning Kaevurite ja Energeetikute Sõltumatu Ametiühing allkirjastasid kolmapäeval ettevõttega lahkarvamuste protokolli.
Töötüli põhjustasid Narva Energia Ametiühingu juhatuse esimehe Vladimir Aleksejevi sõnul erimeelsused uue kollektiivlepingu projekti üle, mille kohta on käinud läbirääkimised möödunud aasta sügisest saati. «Me nõuame ettevõtte töötajatele 20-protsendilist palgatõusu, aga tööandja pakub 6,2-protsendilist tõusu ning samuti räägib hulga palkade langetamisest,» ütles Aleksejev kolmapäeval BNSile.
Narva Elektrijaamade juhi Tõnu Aasa sõnul nõuab ametiühing lisaks 20-protsendilisele põhipalga tõusule ka tulemustasuna 12-protsendilist palgatõusu ehk kokku 32 protsenti. «Omalt poolt pakume kompromissina 6,2 protsendilist palgatõusu, kusjuures palkade langetamisest ei ole juttu olnud ning siinkohal levitab ametiühing valeinformatsiooni,» ütles ta kolmapäeval.
Aas lisas, et Narva Elektrijaamadel ei ole võimalik rahuldada ametiühingu palganõudmisi soovitud mahus. Palga- ja muude püsikulude kasvatamine sellises mahus oleks tema sõnul vastutustundetu ning kahjustaks ettevõtte jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet.
26. jaanuaril toimub Narvas ametiühingu konverents, millel Eesti Energia Narva Elektrijaamade juhtkond selgitab oma positsiooni töötülis. Seejärel peavad konverentsi delegaadid võtma vastu otsuse ametiühingu järgmiste sammude kohta.
Aleksejev märkis, et läbida tuleb ka lepitusmenetlus riikliku lepitaja juures. Kui ka see töötüli etapp osutub ebaproduktiivseks, peab Narva Energia Ametiühing teatama tööandjale, et ütleb lahti senisest kollektiivlepingust ja asub streikima.
Eesti Energia Narva Elektrijaamades töötab kokku rohkem kui 700 inimest.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)