Google Earth aitab Põhja-Korea vangilaagreid kaardile kanda

Google'i nõukogu esimees Eric Schmidt seisab Põhja-Korea endise liidri Kim Il Sungi mälestuskuju kõrval Pyongyangis Foto: SCANPIX

Kuigi Google'i nõukogu esimehe Eric Schmidti sel nädalal toimuv Põhja-Korea visiit on sattunud üldise terava kriitika alla, aitab Google inimõiguslaste hinnangul tegelikult hoopis kaudselt kaasa erakliku riigi tumedaimate saladuste paljastamisele.

Ettevõtte populaarne satellitpiltidel põhinev kaardirakendus Google Earth on ilmselt kõige viimane  asi, mida Schmidt soovib oma võõrustajate esitleda, kuna see pakub linnulennult pilte paljutest asjadest, mida Põhja-Korea sooviks pigem saladuses hoida, kirjutab Reuters.

Inimõigusaktivistid ja blogijad on võtnud Google'i peamiselt haridus-, puhkuse,- ja turunduseesmärkidel kasutatava programmi ning rakendanud selle üle kogu Põhja-Korea laotuva kümnetest vangilaagritest koosneva süsteemi kaardistamiseks.

Inimõiguste eest võitlevate organisatsioonide hinnangul rügavad riigis, mis on territooriumilt väiksem kui Kreeka ning kus elab 23 miljonit inimest,  umbes 250 000 poliitilist vangi koos oma peredega peamiselt mägedes asuvates laagrites ebainimlikes tingimustes vaid näljapajuki eest .

Schmidti reis Pyongyangi koos endise New Mexico osariigi kuberneri Bill Richardsoniga on muuhulgas pälvinud kriitikat ka USA välisministeeriumi poolt, mis on seda nimetanud  «halvastiajastatuks», kuna see toimub vaid mõni nädal peale seda, kui Põhja-Korea viis läbi järjekordse ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioone eiranud raketikatsetuse.

Inimõigusaktivistid ei usu, et Pyonyangi külastamine tuntud inimeste poolt võiks tuua mingeid tähendusrikkaid tulemusi, kuid samas tunnustatakse Google'it, kuna see järgib Põhja-Koreas toimuvale Google Earthi abil valgust heites oma mitteametliku motot «Ära Tee Kurja (i.k Don't Be Evil)».

«See, mida Eric Schmidt teeb või ei tee Pyongyangis unustatakse tõenäoliselt juba mõne nädala pärast,» ütles Washingtonis elav jurist Joshua Stanton, kes vabal ajal tegeleb Põhja-Korea inimõiguste temaatikat käsitleva blogi pidamise ja samateemalise aktivismiga.

«See hea, mida Google on teinud, kuigi tahtmatult, aidates inimestel rääkida Põhja-Korea kohta tõtt, saab tõenäoliselt ühel päeval osaks selle riigi ajaloost,» lisas ta.

Google teatel on Schmidti Põhja-Korea visiidi puhul tegu «isiklikku» laadi reisiga, mida ta ei soovinud enne Pyongyangi lahkimist kommenteerida. Ettevõte ise ei soovinud Reutersile Google Earthi kasutamise kohta Põhja-Korea jälgimisel kommentaare anda.

Salajane vangilaagrite võrgustik ei ole enam nii varjatud

Stantoni blogis freekorea.us on ära toodud Google Earthi satelliidipildid ning kuue poliitilise vangilaagri analüüs, neist kolme aitas ta identifitseerida või nende olemasolu kinnitada.

Blogija on kindlaks teinud laagrite väravate ja valvurimajade ning mõnedel puhkudel ka söekaevanduste ja matmispaikate asukohad, mida on tõestanud ka teiste ekspertide tööd ning Põhja-Koreast põgenenud vangide ja valvuritega läbi viidud intervjuud.

«Suurim laagritest näeb juhul, kui sa ei tea, mida sa tegelikult näed, välja nagu külade või linnakeste kogum ning ma kahtlustan, et need on teadlikult kavandatud maakeskkonda sulanduma,» ütles Stanton, kelle blogi lugejad jagavad pidevalt laagrite ja nende võimalike orientiiride kohta vihjeid.

Stanton hakkas Põhja-Koreast huvituma 1990ndate aastate lõpul ehk ajal, mil ta teenis USA sõjaväe Lõuna-Korea asuvates üksuses ning naaberriigis valitses näljahäda. Tema huvi aitas kasvatada ka USA valitsusest sõltumatu inimõigusteorganisatsiooni Committee for Human Rights in North Korea tegevus, mis 2003. aastal andis välja Põhja-Korea vanglavõrgustikust rääkiva uurimuse «Varjatud Gulag».

Selle eelmisel aastal välja antud teise trüki puhul tänati eraldi Google Earthi, millest oli võrgustiku kaardistamisel palju abi.

«Muljeltavaldavalt paranenud kvaliteediga ning kõrgema resolutsiooniga Google Earthi satelliidipildid aitavad endistel vangidel laagrite barakkide, majade, hukkamispaikade ning teiste orientiiride asukohti kindlaks teha,» seisis uurimuses.

«Varjatud Gulag» avaldas tänu ka Stantonile ja ühele teisele blogijale Curtis Melvinile, kelle keskkond www.nkeconwatch.com/ on kasutanud Google Earthi mitte ainult vangilaagrite, vaid ka tavaasutuste nagu koolide, tehaste ja rongijaamade katalogiseerimiseks.

«Google Earth avab Põhja-Koreast paiku, mida välismaalastel ei lubata üldse näha,» ütles Melvin.

Kujutised teevad keeldumised ebausutavaks

Curtis Melvin on majandusteadlane, kes teeb doktoritööd Põhja-Korea rahandussüsteemist. Ta üritab Google Earthi abil leitud orientiiridele leida kinnitust erinevate kaartide ja dokumentide uurimise ning põhja-korealastega oma kodus Virginias arvuti taha istumise abil.

«Samuti olen ma viimased kolm aastat sõna otseses mõttes igapäevaselt vaadanud Põhja-Korea televisiooniprogramme, seega on mul tuhandetest nimedest ja kohtadest koosnev nimekiri, mille kohta ma saan oma Põhja-Koreast põgenenud informantidelt spetsiifilisi küsimusi esitada,» selgitas ta.

«Põhja-Korea jooksik Kim Sung Min, kes põgenes riigist 1997. aastal teda hukkamisele viinud rongilt maha hüpates, ütles mulle selle rongijaama nime, kus tal õnnestus põgeneda. Ma vaatasin selle oma andmetest järgi ning meil oli koheselt võimalik taasluua kogu tema tegelik põgenemisteekond,» ütles Melvin.

Osa Google Earthi satelliidipiltidest pärineb 20 aasta pikkuse ajalooga Colorado firmalt DigitalClobe, mis oli oma eelmise nime, EarthWatch Inc nime all tegutsedes esimene ettevõte, mis sai USA valitsuselt loa koguda ja müüa satelliitpilte ärieesmärkidel.

Inimõigusorganisatsioon The Committee for Human Rights in North Korea saabki pilte ja analüüse DigitalGlobe'ilt, mis on pikka aega toetanud erinevaid humanitaar- ja heategevusprojekte pro bono ehk hea hüvangu eesmärkidel.

Ekspertide hinnangul on DigitalGlobe'ilt saadavad pildid parema resolutsiooniga kui tasuta kättesaadavad Google Earthi analoogid, samuti uuendatakse neid tihemini.

«Google Earthi kaudu kättesaadavad satelliidipildid on inimõiguste ekspertidel lubanud nende asutuste  (vangilaagrid, toim )olemasolu kindlaks teha, hoolimata sellest, et Põhja-Korea režiim nende eksisteerimist eitab,» ütles inimõigusorganisatsiooni juht Greg Scarlatoiu.