Aasta arst: tervisega riskijad võiksid tervishoidu rohkem panustada

Aasta arstile annab kätte preemia Evelin Ilves Foto: Liis Treimann

Aasta arst kirurg Ilmar Kaur arvab, et inimene, kes riskib oma tervisega rohkem, näiteks suitsetades või harrastades ekstreemset hobi, peaks ka panustama rohkem tervishoidu.

Aasta arstiks nimetatud Põhja-Eesti regionaalhaigla üldkirurg Ilmar Kaur tunnistab, et mure tuleviku pärast sundis teda arstide streigist osa võtma. «Praegu on asjad meditsiinis enam-vähem, aga kümne aasta perspektiiv on praeguste mängureeglitega jätkates tume,» kinnitas Kaur. Kui tervishoius midagi ei muutu, kannatab tema sõnul tulevikus, kas arstiabi kvaliteet või kättesaadavus.

«Kas teeme meditsiini kättesaadavamaks väiksemale osale, aga sama või isegi veel parema kvaliteediga, või laseme kvaliteedis latti alla ja tagame kättesaadavuse palju madalamal tasemel kõigile ja kõiges,» lisas Kaur.

Tema sõnul ei ole kumbki variant hea, tuleb leida kesktee. «Peame leppima ka selle võimalusega, et arstiabi kättesaadavus väheneb, aga talutaval viisil, ning kvaliteedis suudame enam-vähem ajaga sammu pidada.»

Visiidi- ja voodipäevatasude tõus oli tema sõnul paratamatu, kuid väga väike samm, mis toob vaid ajutist leevendust.

«Panust ravikindlustusse peaks muutma õiglasemaks. Näiteks kui inimene riskib oma tervisega rohkem, siis ta peaks selle võrra ka rohkem tervishoidu panustama. Näiteks suitsetab või tegeleb hobiga, kus vigastused ja traumad on pigem reegel kui errand,» arvab Kaur.

Kas siis võiks kehtestada ka maksu lisakilode eest? «Kindlasti on rasvumine elustiiliviga, aga see on mitmepõhjuseline. On raske ühte momenti välja tuua, et kus siis inimene oma vabal tahtel valele teele läks. Asja võib vaadata ka teistpidi: olukorras, kus üle poole täiskasvanud elanikkonnast on ülekaalulised või rasvunud, võiks alandada normkaaluliste panust kindlustuskassasse, see poleks karistus, vaid preemia,» ütles Kaur.