Kodukokad peavad parimaks malmpanni

Ühe korraliku panni elueaks võiks arvestada kolm-neli aastat. Foto: Liis Treimann

Toidublogija Priit Vahari sõnul tuleb panni valimist alustada pliidi järgi – induktsioonpliidile ei sobi muist panne üldse ja gaasipliit «tapab panni kiiremini ära».

Üldiselt on Vahar arvestanud, et pann peab vastu kolm-neli aastat. «Rohkem ma tavalise kattega pannilt ei ootagi. Pärast võib selle viia veel suvilasse või kuhugi lõkkepanniks,» pakkus Vahar. «Kes vähem süüa teeb, selle pann võib muidugi ka kümme aastat vastu pidada.»

Panni väljavahetamise aja tunneb Vahari sõnul ära selle järgi, et toit hakkab panni külge kinni jääma.

Kui inimesele on oluline, et panniga saaks toidu ka praeahju küpsema panna, peab Vahari sõnul jälgima, et panni käepide oleks selleks sobilik.

Kodukokk Merit Arva soovitas iga kokkaja koju eri otstarbeks erinevat panni. Igapäevaseks toiduvalmistamiseks sobib Arva kogemuse põhjal madal 26–28-sentimeetrise läbimõõduga ja mittenakkuva pinnaga pann. Lisaks võiks köögis leiduda mittenakkuva pinnaga väike, 18–20-sentimeetrise läbimõõduga pann pannkookide ja muna praadimiseks. Liha praadimiseks sobib hästi paksu põhjaga roostevabast terasest pann, mis kannatab väga suurt kuumust. Kastmeid ja pastasid on hea teha kõrgete äärtega 26–28-sentimeetrise läbimõõduga haudepannil.

Mitu panni, üks kaas

Suuremad pannid soovitab Arva osta ühes mõõdus, et ei peaks igale pannile eraldi kaant ostma. «Kaane osas eelistan klaasi – siis saab toidul silma peal hoida,» ütles ta.

Aasia toitude armastajad ei saa Arva hinnangul hakkama vokkpannita. «Vokkimise peamine eesmärk on köögiviljade ja liha kuumutamine võimalikult kõrgel temperatuuril võimalikult lühikest aega. Seega on oluline, et pann taluks väga suurt kuumust,» selgitas Arva.

Vokkpanne leidub Arva sõnul nii alumiiniumist, terasest, malmist kui ka nakkumisvastase kattega. Kõrget temperatuuri talub kõige paremini malm, kuid malmpann on väga raske ega pruugi seetõttu olla nääpsukesele perenaisele kõige käepärasem.

«Nakkumisvastase kattega variant sobib hästi neile, kes ei tunne ennast köögis veel väga kindlalt – oht sellisel pannil midagi ära kõrvetada on üsna väike. Samuti peab kõiki teisi panne enne ja pärast kokkamist õliga töötlema,» lisas Arva.

Toidublogija Andra Kalda jaoks on esmatähtis panni suurus – üks hea pann peab kogu pere ära toitma. «Liiga suurt panni on jälle ebamugav kasutada ja see ei pruugi hästi pliidile sobida,» rääkis Kalda. «Samuti on oluline panni sügavus – kõrgema äärega pannil on toitu mugavam segada.»

Malm meeldib enim

Õhukesepõhjalised pannid aga kipuvad Kalda sõnul toitu kõrvetama – paksupõhjalised pannid küpsetavad toitu ühtlasemalt.

«Materjali poolest on minu arvates alati kindla peale minek malmpann. Muidugi on see raske ja keraamilisele pliidile kukkudes võib ka õnnetus juhtuda, aga selle eluiga on pikk ja üldse on see kuidagi kodune ja mõnus. Praadimiseks kindlasti parim,» hindas Kalda.

Ta lisab, et selliseid panne, millel saab toitu praadida ilma rasvata, ta proovinud ei ole. «Kui praadida, siis ikka rasvaga. Mina rasva ei karda,» kinnitas Kalda.

Pannide pesemise suhtes on kodukokad ühel nõul – mida vähem, seda parem. «Ma arvan, et kui koju on valitud õigest materjalist õige suuruse ja oma pere toiduvalmistamise harjumustele vastav pann, siis polegi vaja kraapida ja leotada,» leidis Kalda.

Kuigi paljusid panne on lubatud nõudepesumasinas pesta, Kalda seda pigem ei teeks. Malmpanni ei soovita ta pesta ka nõudepesuvahendiga, vaid lihtsalt sooja veega – pann võibki jääda natuke rasvane.

Vahar lisas, et tuttuus malmpann soovitatakse sisse õlitada ja paariks tunniks praeahju panna. Kõige ohtlikumad kõikidele pannidele on Vahari sõnul järsud temperatuurimuutused – pliidilt võetud kuuma panni ei tohi visata külma vee alla. «Hea oleks pesta seda jahtunult, või veel parem – pühkida lihtsalt majapidamispaberiga,» soovitas Vahar.