Pankadevaheliste maksete kiirus võib väheneda

Foto: SCANPIX

Tuleva aasta veebruarist võib juhtuda, et pankadevahelisi makseid enam harjunud kiirusel teha ei saa. Seda juhul, kui kõik Eestis tegutsevad pangad keskpanga uue maksete süsteemiga ei liitu.

Praegu tagab Eesti Panga arveldussüsteem ESTA, et pankadevahelised maksed toimuvad kiiresti ja ka õhtul enne tööpäeva lõppu teele pandud rahaülekanne jõuab teise panka saajani samal päeval.

Järgmise aasta veebruarist hakkab üleeuroopalisi arveldusi reguleerima SEPA (ühtne euromaksete piirkond (Single Euro Payments Area)) migratsiooni määrus ja ESTA ei vasta enam kõikidele reeglitele.

Keskpank näeks meeleldi, et uues süsteemis olukord veelgi paraneks ja maksed toimuksid ka nädalavahetusel. Vastavale riigihankele laekus kolm pakkumust. Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja Mihkel Nõmmela sõnul kvalifitseerusid kõik pakkujad ka läbirääkimiste jätkamiseks.

Nõmmela sõnul on käimasolevate läbirääkimiste eesmärk leida parim pakkuja, et säilitada Eestis seni toiminud maksete arveldamise kiirus ja soodne hind ning lisaks pakkuda võimalust piiriüleste euromaksete tegemiseks kogu Euroopa Liidu piires.

«Me töötame selle nimel, et saaksime kommertspankade abiga jätkata vähemalt sama hea teenuse pakkumist, kui see seni on olnud,» kinnitas ta. Otsuseni loodab keskpank jõuda jaanuari jooksul.

Nii pole kahtlust, et uus süsteem tuleb. Kommertspankadel ei ole aga kohustust sellega liituda. Iga pank võib endale Euroopas toimivate maksesüsteemide seast sobiva valida.

Nõmmela tõdes mullu pakkuja hanget tutvustades, et senise pankadevaheliste maksete kiiruse ja kvaliteedi saab säilitada vaid juhul, kui kõik pangad jätkavad Eesti Panga maksesüsteemi kasutamist.

Kahe suure Rootsi kapitalil põhineva panga maksete turuosa on ligi 90 protsenti. Nendes pankades on nii riigiasutuste kui suuremate ettevõtete kontod. Nii kardavadki väiksemad tegijad, et suurpangad ei pruugi uue süsteemiga liituda ja loovad sellega kunstlikult olukorra, kus pankadevaheliste maksete kiirus on oluliselt aeglasem kui pangasiseste puhul.

See looks suurpankadele konkurentsieelise, sundides kliente nende juures arveid avama, ja lubaks edaspidi ka hindu dikteerida. Rääkimata sellest, et mida rohkem on turul erinevaid süsteeme, seda tõenäolisemad on vead ja seda kallimaks muutuvad ülekanded ka uues süsteemis.

Swedbank ei soostunud teemat kommenteerima. «Praegu on veel väga vara sellel teemal rääkida – hankeprotsess alles käib ja veel pole selge, mis ja millal saama hakkab,» teatas panga pressiesindaja Mart Siilivask. «Loodetavasti toovad selguse lähikuud.»

SEB rahavoogude juhtimise üksuse juhi Ringa Maripuu sõnul tutvustab keskpank uut süsteemi pankadele järgmisel kolmapäeval. Pärast seda on selgem, mis võimalusi uus süsteem pakub, ja siis saab ka anda hinnangu, kas see vastab SEB klientide ootustele või mitte.

«Selge on see, et halvemaks ei tohiks tingimused muutuda, pigem ootavad kliendid ikka edasiminekut ja seda soovime ka meie pakkuda,» kinnitas Maripuu.

«Töö käib pigem selles suunas, et pankadevahelisi makseid saaks teha veelgi mugavamalt. Kas just kohe ööpäev läbi, aga suureks sammuks edasi oleks ka seitse päeva nädalas toimuvad ülekanded,» lisas ta.

Uued nõuded

•    Praegune meile harjumuspärane pankadevaheline jaemaksete süsteem ESTA hakkas tööle oktoobris 2005. Siis hakkasid arveldused toimuma varasema kolme korra asemel üheksa korda päevas. 2006. aastast pikenes süsteemi tööaeg tunni võrra, õhtul kuueni ja arvelduste arv kerkis kümneni.

•    ESTAs arveldatakse keskmiselt

110 000 maksega, 150 miljonit eurot päevas.

•    2014. aasta veebruarist hakkab kõiki üleeuroopalisi arveldusi reguleerima SEPA (ühtne euromaksete piirkond (Single Euro Payments Area)) migratsiooni määrus, mis seab uued tehnilised nõuded nii maksetele, otsekorraldustele kui ka makseid vahendavatele süsteemidele (nn kliiringsüsteemid).

Mileks kiire pankadevaheline arveldus?

•    Kui teise panka saadetavate maksete esitamise tähtaeg on näiteks kell 14.00, siis kõik hiljem algatatud maksed jõuavad saaja kontole alles järgmisel tööpäeval. Kuigi makse on algatatud arvel näidatud kuupäeval, on see ikkagi ühe päeva hilinenud ja makse saajal on õigus esitada maksjale viivisenõue.

•    Kui on vaja ootamatutes olukordades kiiresti raha üle kanda. Näiteks laps jääb bussist maha ja oleks tarvis talle taksoraha üle kanda.

•    Kui raamatupidaja algatab reedel palgamakseid ega jõua neid enne tähtaega süsteemi sisestada, siis need töötajad, kelle konto on mujal kui ettevõtet teenindavas pangas, saavad palga alles esmaspäeval.

Allikas: Eesti Pank, Postimees