Riik teeb poole aastaga teise negatiivse lisaeelarve

Andrus Karnau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Mihkel Maripuu

Veel enne maikuu lõppu tuleb riigikogul anda heakskiit teisele negatiivsele lisaeelarvele, mille mahuks kujuneb 4,4 miljardit krooni.


Kui Postimees eile rahandusminister Ivari Padari telefonile sai, tõusis ta riigieelarve kärpenõupidamise lauast. Seni olid valitsuse liikmed rääkinud teisest lisaeelarvest tingivas kõneviisis, eilne päev tõi selge kinnituse. «Kõik tänased arengud näitavad, et teine negatiivne lisaeelarve tuleb koostada,» ütles Padar.



Täna hommikul esitleb Eesti Pank oma majandusprognoosi. Võib-olla pakub see languseks kümme protsenti nagu rahandusministeerium, võib-olla 12 nagu SEB. Mujal maailmas kõigutab täna rahailma IMFi prognoos, mis lubab «sügavat ja pikaajalist» majanduskriisi.



Padar kinnitas, et tegutseb arvestusega, et majanduslanguseks kujuneb tänavu umbes kümme protsenti, seega oleks vaja eelarvekulude kärbet umbes seitse miljardit krooni. 2,6 miljardit kärpeid otsustas valitsus eelmisel nädalal.



«Kaks teemat on kulude kokkuhoid ja võimalikud maksumuudatused,» lausus Padar, kinnitades, et tarbimismakse ei tõsteta. «Tuleb arvestada juba tehtud eelarvekärpeid, kohalikelt omavalitsustelt on raske veel midagi võtta.»



Iga protsendipunkt majanduslangust tähendab eelarvekulude kärbet umbes kaks miljardit krooni. Seda muidugi juhul, kui valitsus ikka tahab püsida euroga liitumise tingimuste täitmise kursil. «Stabiilsete rahavoogude hoidmine riigis on esmane ülesanne, kui seda hästi teeme, siis boonuseks on euro,» lausus Padar.



Valitsus on võtnud sihiks liituda iga hinna eest euroalaga hiljemalt 1. jaanuaril 2011.


Padar märkis eile, et üleilmse majanduskriisi mõju Eestis ei lõpe selle aastaga, Eesti kannatab kriisi käes ka 2010 ja 2011.



Endine rahandusminister Taavi Veskimägi kirjutas eile portaalis E24, et Eestil on väga vähe võimalusi täita eurotsooniga liitumise tingimusi. Padar märkis, et tema usub veel, et valitsus suudab euroga liituda.



IRLi parlamendiliige Margus Tsahkna ütles, et negatiivne lisaeelarve tuleb teha nii kiiresti kui võimalik.



Ka valitsusjuht Andrus Ansip on varem öelnud, et on nõus arutama teist lisaeelarvet. «Aga tuleb meeles pidada, et kärpida tuleb nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajatud. Iga liigselt kärbitud kroon jahutab Eesti majandust,» on Ansip varem öelnud.



Selle aasta esimese, kaheksa miljardi kroonise lisaeelarve kinnitas riigikogu veebruaris.


Kommentaarid
Copy
Tagasi üles