/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
/nginx/o/2013/01/09/1517230t1hfbf2.jpg)
Tarbijakaitseamet soovib, et pangad võtaks tagatise vaid ühe kindla laenu jaoks, kuid Eesti kahe suurema panga esindajad kinnitasid, et globaalne tagatis ehk hüpoteek, mis tagab kõik laenuvõtja laenud, hoiab kokku raha ja aega.
Tarbijakaitse nõudel peavad pangad küsima tagatise vaid ühele laenule
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tarbijakaitseameti avalike suhete juht Hanna Turetski ütles, et pangaliit on lubanud, et pangad muudavad oma seniseid tüüplepinguid ja edaspidi sõlmitakse tagatisleping vaid ühe kindla laenu jaoks. Turetski lisas, et amet saadab peatselt välja ka vastava märgukirja pankadele.
Senise praktika järgi annab panga kasuks seatud hüpoteek tagatise kõikidele laenudele, mida tulevikus võetakse. Notarid küll küsivad, kas kolmas isik, kes oma kinnisvara tagatiseks annab, on sellega nõus, kuid pahatihti ei saa inimesed sellest aru. Samuti on keeruline muutma hakata juba valmiskirjutatud tüüplepinguid.
Nii SEB kui ka Swedbanki esindajad aga leidsid, et praegune olukord, kus üks hüpoteek kõlbab ka tulevaste laenude tagamiseks, hoiab kokku inimeste aega ja raha.
«Me ei nõua tagatise andjatelt globaalse tagatiskokkuleppe sõlmimist. Tagatiskokkuleppe sõnastus lepitakse panga ja vara omaniku vahel kokku notariaalses lepingus. Kui klient soovib tagada vaid konkreetset laenu, siis see nii ka on. Kui ta soovib nn laiaulatuslikku kokkulepet, siis meie ja notarite selgituste saamisel saame ka selles kokku leppida, see hoiab hiljem kokku kliendi aega ja ka raha,» ütles Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask.
SEB pankuri Triin Messimase sõnul pole aga ees suuri muudatusi. Messimas märkis, et nn globaalsest tagatiskokkuleppest loobumine ei ole uus asi, sest ka praegu antakse tagatise andjale (eriti kolmandast isikust pantijale) võimalus otsustada, kas ta soovib tagatisega (panditava kinnisvaraga) tagada vaid konkreetset laenulepingut (nn kitsas kokkulepe ) või ka nt tulevikus tekkivaid muid kohustusi või laene.
«Tagatise andjal on olnud võimalus tagada seatava hüpoteegiga ka tulevikus tekkivaid kohustusi (laene), kuid see ei ole olnud tagatise andja kohustus,» märkis Messimas.
«Põhjus, miks selliselt on toimitud, on üsna praktiline - nn lai tagatiskokkulepe - hüpoteek ei taga ainult ühte konkreetset laenulepingut - säästab nii tagatise andja kulusid kui aega - juhul, kui ta soovib sama hüpoteegiga tagada ka mõnda teist laenusaaja laenu, ei ole vajalik hüpoteegilepingu muutmine ega uue hüpoteegi seadmine, seega jääb ära ka notaris käimine ja kulu. Muudatuse erinevus võrreldes senise praktikaga oleks vaid selles, et täna on enamasti esialgses hüpoteegi seadmise lepingu projektis tuleviku laenude tagamise võimalus sees,» lisas Messimas.