/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2009/02/17/134929t1he070.jpg)
Semiootik Mihhail Lotman soovitas mitte laskuda 1930ndatel mõjukaks saanud majandusteoreetiku John Maynard Keynesi riiklikku sekkumist pooldavate ideede vaimustusse, kuid ei kiida ka õhukest riiki pooldavat Milton Friedmani.
Lotman majandusest: ärme toome Keynesi tagasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Friedman ei tööta, ärme korja sellepärast Keynesi tagasi,» ütles eile õhtul Tallinna Ülikoolis korraldatud sotsiaaldemokraatide õhtuülikoolis esinenud Isamaa ja Res Publica Liidu liige Lotman.
«Vanade vahenditega üritame leida uut lahendust,» kirjeldas ta muuhulgas USA presidendi Barack Obama juhtimisel käivitatud keinsistlikke programme.
Lotmani hinnangul on nii Friedmani laia majandusvabadust pooldav monetaristlik poliitika kui keinsism tõestanud, et ei tööta, mistõttu tuleks nüüd leida uued lahendused.
Ahnus kadedusest parem
Lotman ütles, et kui peaks valima kahe meeldiva väärtuse - vabaduse ja õigluse - vahel, siis tema eelistaks esimest. Tema sõnul kaasneb mõlema väärtusega negatiivset ning kui vabaduse puhul on see ahnus, siis õigluse puhul kadedus. Ahnusel võib aga tema väitel olla liikumapanev jõud.
Teise esineja, kirjanik Jaan Kaplinski sõnul tuleb ka vabadusega olla ettevaatlik, sest selle sildi all võidakse pakkuda hoopis sõltuvust, nagu teevad seda näiteks nakodiilerid ja sigaretitööstus.
Kolmanda panelisti, Tallinna Ülikooli rektori Rein Raua väitel tuleks asju vaadelda pigem vabaduse-korra teljel. Tema sõnul on maailmas pigem tendents korra suurema väärtustamise suunas. Kui esialgu piiratakse - nagu Singapuris - õigusi, mida inimesed ei tarvita, siis peagi võidakse tema sõnul asuda näiteks sõnavabaduse kallale - kasutab ju ka sõnavabadust eelkõige intellektuaalne vähemus.