/nginx/o/2008/11/25/97373t1h414e.jpg)
Täna esitas erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile arupärimise Eesti elektrituru arengu kohta.
Rohelised: Parts, kus on lubatud avatud elektriturg?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Arupärimine on ajendatud asjaolust, et Eesti elektriturg pidanuks 35 protsendi ulatuses avanema selle aasta 1. jaanuaril. Midagi sellist sündinud ei ole,» selgitas arupärimist üle andes Roheliste fraktsiooni aseesimees Marek Strandberg ja lisas, et pidurdunud on ka arukad investeeringud energiamajandusse, vahendas erakonna pressiesindaja.
«Sügisel 2007 asus Eestis tegutsema ka Nord Pool, Põhjamaade elektribörs, kuid meie andmetel lõpetas ettevõte oma tegevuse Eestis just nimelt seetõttu, et elektriturgu tegelikult ei avatud. Alates 2013. aastast tuleb Eesti elektriturg avada täielikult,» märkis Strandberg.
Tema hinnangul on majandusministeerium loid energiainnovatsiooni käivitamisel ega näi mõistvat energia vabaturumehhanismide olemust.
Eeltoodud põhjusil esitatud arupärimises soovib Roheliste fraktsioon majandus- ja kommunikatsiooniministrilt teada, kas ja kui, siis kuidas tagab madala kulubaasiga tootmine madala elektrihinna Eestis tekkiva elektrienergia vabaturu tingimustes.
«Üsna sageli on välja öeldud, ka majandusministeeriumi poolt, et Eesti vajab tuumajaama seetõttu, et selle pakutav energia on kõige odavam, siinkohal soovimegi teada saada teie arusaama vabaturumehhanismide toimimisest,» seisab arupärimises.
Majandus- ja kommunikatsiooniministrilt päritakse, miks oludes, kus on teada, et Eestis põlevkivist elektritootmine tekitab suuri kaudseid keskkonna ning tervishoiu ja muidki kulusid, ei ole tururegulaatorit kohustatud neid kulusid arvesse võtma elektrihinna kujundamisel. Kõigi kulude arvestamine on adekvaatse majandamise alus ning pea liiva alla peitmine siin ei aita.
Ministril palutakse tuua näiteid, kus Eesti oludes odavaks reguleeritud hind on olnud ühiskonnale ja majanduskeskkonnale jätkuvalt positiivse mõjuga ning taganud Eesti pikaajalise konkurentsieelised.
Samuti tuntakse huvi Estlink-2 ehituse ja selle rajamisega seotud probleemide vastu ning uuritakse, kas minister Parts on jätkuvalt seda meelt, et Eesti ei vaja taastuvenergeetika alast üleriigilist ruumilist planeeringut, mis võiks soodustada selle tehnoloogiavaldkonna edenemist ning investeeringute jõulisemat käivitumist.
«On hilja, kui 1. jaanuaril 2013 avastatakse, et elektriturg peab olema 100-protsendiliselt avatud ning siis hakatakse paaniliselt arutama, kuidas seda teha ja mida see tähendada võiks,» ütles riigikogu keskkonnakomisjoni aseesimees Mart Jüssi ja lisas, et energeetikaasjadega tulnuks sisuliselt algust teha juba 2007. aasta augustis, kui kutsuti kokku riigikogu erakorraline istung energeetikaküsimustes.
«Nagu näha, oleks tulnud nii mõnelgi ministril ja ametnikul juba varakult õppida, kuidas energiaasjad kliimast ja keskkonnast hoolivas Euroopas käivad. See vir-varr, mis Eesti energeetikas toimub, ei hakka mitte ainult ära väsitama, vaid saamatus energeetikaasjades muutub juba ohuks meie julgeolekule,» sõnas Jüssi.