/nginx/o/2009/04/21/166217t1h545d.jpg)
Väetisekratid põhjustasid Eesti ühele suuremale agrokaupade müüjale Konekeskole ligikaudu 33 miljoni kroonise kahju, kui ettevõttest haihtus lühikese ajaga teadmata suunas 6500 tonni väetist.
33 miljoni krooni eest väetist läks kaduma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See on röögatu kogus. Kaubiku või kalluriga ei tasu sellist väetisehunnikut isegi mitte üritada ära vedada, kirjutab
.
Piltlikult öeldes on 6500 tonni väetise transportimiseks vaja vähemalt 270 raskeveokit, mis võivad maksimaalselt koormasse võtta korraga kuni 24 tonni kaupa.
Või kui soovite, siis sobiks ka 108 kaubavagunit.
Viru ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Enn Pustak räägib, et 16. märtsil alustas Ida politseiprefektuuri majanduskuritegude talitus kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb omastamist suures ulatuses.
«11. detsembrist eelmisel aastal kuni tänavu 13. märtsini on Konekesko Eesti poolt laolepingu alusel kasutatavates laoruumides Lääne-Virumaal tekkinud puudujääk erinevate nimetuste väetiste puhul ligi 6500 tonni kogumaksumusega 32,7 miljonit krooni, mis moodustab kahju suures ulatuses,» ütleb Pustak.
Tema sõnul on praeguseks kahtlustatavana üle kuulatud kaks inimest.
Ta ei soovi öelda, kas tegemist on Konekesko palgalehel olevate töötajatega või ladu rentiva ettevõtte hingekirjas olevate inimestega.
Lehe andmetel tegid börsifirmale rehepappi siiski tema enda töötajad, kes Rakke vallas Ao külas asuvast rendilaost väetise kõrvale sahkerdasid.