Neli müüti LED-tänavavalgustite kohta

Tänavavalgustus. Foto: Toomas Huik

Nelja müüti LED-tänavavalgustite kohta lahkab AS KH Energia-Konsult arendusdirektor Rein Pilt.

MÜÜT NR 1: LED-valgustid tõrjuvad varsti välja vanad tänavavalgustid.

See müüt võib osutuda tõeseks. Viimastel aastatel on LED-lampide tehnoloogia arenenud väga kiiresti ja kvaliteetsete toodete näitajad  rahuldavad juba ka kogenud valgustusspetsialiste.

Parimate valgustite juures on  piiranguks jätkuvalt kõrge hind ehk  majanduslikult väljendades tasuvusaeg. Vaevalt ettevõtja vahetaks oma kontoris 3 aastat tagasi soetatud  arvuti LCD-kuvari välja LED-kuvari vastu vaid sellepärast, et see natuke vähem elektrit tarbib. Rahalugevatel tarbijatel on uue asja ostmise põhjuseks kas eelmise toote ootamatult rivist väljalangemine või uue tehnika ostusoov iga hinna eest.

Eestimaa linnades on täna toimivate tänavalaternate asendamine uute vastu võimalik vaid erinevate Euroopa toetuste kaasabil. Positiivne  näide selles valdkonnas on Austria ning Eesti vahelise Kyoto heitkoguse müügitehingust saadud finantsvahendite  planeeritud suunamine seitsme  Eesti väikelinna tänavavalgustussüsteemide  ulatuslikku renoveerimisse.

MÜÜT NR 2: Täna on olemas toimivad LED-tänavavalgustuse süsteemid, mis aitavad tänavavalgustusega seonduvatelt kuludelt kokku hoida ligi 5,5 korda.

Sellise mõtte käis välja 17. oktoobri  Postimehes  Tallinna Linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Õnne Pillak.

See müüt pole tõene. Kui täna oleks maailmas sellist rahalist kokkuhoidu võimaldavad valgustussüsteemid, siis  oleks need juba massiliselt kasutusel kõikides suurlinnades ning miljonäride nimekirja oleks lisatud mitmeid uusi insenere.

Õnne Pillak on ilmselt kuulnud aktiivsete müügimeeste käest, et LED-lamp põleb vähemalt  5 korda kauem kui hõõglamp ja tegi sellest omad järeldused. Viimaseid ei kasutata tänavate valgustamiseks Eestis juba üle kümne aasta. Kaasaegse naatriumlambi tööiga aga on juba täna vähemalt 4 aastat.

Tänavavalgustusega seotud kulud aga ei ole siiski vaid nn «pirnivahetus» nagu tavakodanikule paistab vaid kogu valgustussüsteemi  pidev elushoidmine.

Lamp asub valgusti sees ja on valgustusketi niinimetatud läbipõlev osa. LED-lambi eluiga soodsas keskkonnas võib olla väidetavalt kuni 50 000 h. Kuid valgusti korpuse sees on mitmeid elektroonikaplokke ja kontakte (nagu tavalampidega valgustitelgi) mille tööiga sõltub kvaliteedist ja hooldusest.

Valgusti ise on masti otsas mis on omakorda looduse ja inimjõu meelevallas. Masti jõuab elekter kas maa- või õhuliinide kaudu. Õhuliinimaste lõhuvad liiklushuligaanid ja tormituuled ning maakaableid kaevamishuligaanid.

Liinidesse suunatakse valgustusvool pimedal ajal  ja lülitatakse välja valgel ajal elektroonikat täis lülituskilpidest.

Kogu see pikk ahel tahab perioodiliselt peremehe kätt tunda nagu uus sõiduauto ja siis ta kestab kaua.

Omanik peab tänavate valgustamisel arvestama kuludega mis lihtsustatult on järgmised:

1.Hooldus-ja remonditeenused kulud.

Hoolduse korras toimub läbipõlenud lampide vahetamine, aga ka  valgustusahela kõikide teiste elementide korraline ja erakorraline  reguleerimine, pingutamine, õigumine, värvimine, puhastamine ja kinnitamine. Rikete avastamisel on oluline ka perioodiline päevaste ja öiste valgustuskontrollimiste tegemine. Kui valgel ajal linnas mõnel tänaval tuled põlevad, siis see pole rike ega raiskamine, vaid vahetult teostatud töö kvaliteedi ülekontrollimine.

Tänavavalgustusmasti elektritoitele  ühendatakse omaniku loal ilma Eesti Energia pidevalt kallineva liitumistasuta  ka valgusreklaame ja jõulu tilu-lilu.

Kõigel sellel tuleb samuti  pidevalt silma peal hoida ja see mis lõhutakse  võimalikult ruttu ära remontida.

2. Juhtimisteenuse kulud

Juhtimisteenuse alla kuulub kogu valgustussüsteemi ööpäevaringse  toimimise  jälgimine, lülitamiste juhtimine ja rikketeadete  registreerimine. Kuigi moodsad täisdigitaalsed juhtimissüsteemid on suutelised ise vastu võtma  ja salvestama iga lambi kohta ebanormaalsuste info  siis tekkinud probleemide lahendamiseks peab valmisolekus olema pidevalt piisav kogus elektrimehi. Mida nutikam on tarkvara seda suuremad on kulud selle soetamisele, kapriisidega võitlemisele ja pidevalt moodsana hoidmisele.

Iga liiklusõnnetusega  tekitatud  kahju- või  valgustusvõrgust varastatud elektrijuhtumit tuleb koheselt ja  nõuetekohaselt menetleda. Ainult siis on lootust peremehel kadunud  raha tagasi saada.  Huligaanide poolt lõhutud  vara aga ei maksa tavaliselt keegi kinni. Abiks on signalisatsioonisüsteemi lisamine, mis pätid eemal hoiab. Ka see on töö ja vajalik lisakulu.

Mitmete  rikutud valguslahenduste puhul on eelnevalt vajalik ajutiste vahenditega lambid põlema panna, sest eksklusiivsemate valgustite tarneaeg on pikk ja alati ei lubata ka kohe koppa maasse lüüa. Mida suurem linn, seda  kiiremini nõutakse kannatada saanud valgustuse taastamist ja  avalikus ruumis elektriohtude kõrvaldamist.  Juhtimiskeskuse dispetšer peab 24/7 tegema koostööd kõikide võrguettevõtete, abitelefonide ja politsei juhtimiskeskustega.  Kui arvatakse, et üks normaalajaga  tööle vormistatud elektrimees  ööpäevaringselt kodus iPadi otsas  valves istudes kõige sellega hakkama saab, siis ainult töö- ja puhkeaja seadust rikkudes.

3. Inseneriteenuse kulud

Iga suurem või väiksem välisvalgustusvõrk vajab insenerimeeskonda, kes hoiavad korras  skeemimajandust, annavad välja uute valguslahenduste tehnilisi tingimusi,  jälgivad nende täitmist projekteerija ning ehitaja poolt ja teevad kogu valgustussüsteemile korralist tehnilist kontrollimist.

Kuna linnades pidevalt keegi asfaldi all urgitseb siis inseneri osalemine valgustusliinide kaitsevööndis toimuvate  tööde  üle järelevalvamisel ja remonditud valgustusobjektide vastuvõtmisel on asendamatu. Pikka aega kapitalismi tingimustes töötanud ehitusfirmad on viimastel aastatel kindlalt üle võtnud  nõukogudeaegse tööstiili.  Partei tellitud objekt peab valmima nii ruttu ja odavalt  kui saab ja vahendeid valimata.

4.Elektrienergia ja selle arvestamise kulud

Elektri hind on  meie riigis alates 2004 aastast tõusnud umbes 50 protsenti  ja tõus jätkub ka saabuval aastal. Igakuine arvestatav töö on ka elektrinäitude võtmine ja nende edastamine elektrimüüjatele.

Kogu maailma insenerid mõtlevad välja uusi säästumeetmeid hinnatõusu kontrolli all hoidmiseks.

Palju loodetakse uue areneva LED-tehnoloogia peale.

Täna võib juba väita, et kui tegemist on uuele ehitatavale tänavale nõuetekohaselt projekteeritud  kvaliteetsete LED-valgustitega, siis elektritarbimise kulurea summat on võimalik allapoole saada.

Need siin ülesloetud põhikohustused välisvalgustuse teenuse osutamisel on minimaalsed, mis linna või valla komisjon riigihankes odavama pakkumise teinud  elektriettevõttele käidulepingusse on täitmiseks kirjutanud.

Täitmata jätta neid ei saa isegi siis, kui pooled lambid on kustutatud ja teine pool LED- lampide vastu väljavahetatud.

MÜÜT NR 3: LED lambid tarbivad elektrit vähem kui tavalised lambid.

See müüt on tõene, kuid  nad annavad sellevõrra ka erinevalt valgust tänavale. LED-lampide kohta standardeid pole veel välja antud, mistõttu tootjad annavad oma tehnilisi parameetreid erinevalt. Tihti räägivad müügimehed vaid lambi võimsusest, vaikides maha juurde lisatava liiteseadme võimsuse. Insenerid teavad, et eri tüüpi lambid kasutavad sama valgusvoo tekitamiseks erinevat võimsust. Lambi energiatõhususe hindamiseks tuleb välja arvutada valgusvoo hulk kasutatava võimsuse kohta. Mida suurem on valgusvoog ühe võimsusühiku kohta (lm/W), seda tõhusam on lamp. Näiteks kodus kasutataval 60W hõõglambil on see 12–14 lm/W, sama suure valgusvooga kvaliteetsel 11–12W säästulambil 70–75 lm/W ja 12 W LED-lambil 55–70 lm/W.

Õnneks on  inimese silm  hästi adapteeruv ümbritseva keskkonna valgustatuse muutustele.

70W naatriumlambiga valgusti saab väljas asendada näiteks 51W LED-valgustiga. Kuna plats on värvunud valgemaks, siis keegi ei märkagi, et pind mõni luks (valgustustiheduse mõõtühik) pimedam on. Sellise asenduse korral on sääst reaalselt olemas. Kuid tänavapinna saab ühtlaselt valgeks vaid siis, kui mastid koos kaablitega  vastavalt valgustusprojektile ümber tõstetakse. Sellist luksust nende lukside nimel Eesti maksumaksja rahakott aga täna välja ei kannata.

MÜÜT NR 4: LED-lambid on asendamatud jõuluvalgustuses.

See müüt on tõene. Väikese energiatarbega valgusdioodid ei anna palju valgust, kuid nad on erksate värvidega, lihtsalt paigaldatavad  ja ideaalselt juhitavad.

Täpselt see mida vajame jõuluajal.