Ülo Kaasik: majanduses valitsegu tasakaal!

Ülo Kaasik Foto: Peeter Langovits

Eesti majandus kasvab Eesti Panga prognoosi kohaselt nii käesoleval kui ka järgmisel aastal mõõdukas tempos nagu mullugi, tööpuudus väheneb ning inimeste sissetulekud kasvavad mõõdukalt, kirjutab Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik.

Lõppenud aasta seostub paljudele valitsuste võlaprobleemidega, mis tõid mitmes riigis kaasa majanduslanguse. See omakorda aeglustas maailmamajanduse kasvu ning pärssis Eestigi eksporti. Väikeriigina on Eestile majanduslik avatus oluline, sest kõigi hüvede tootmine poleks Eestis majanduslikult mõttekas. Viimane tähendab aga seda, et suur osa majandusest sõltub väliskeskkonna arengust ning pelgalt sisenõudlusest juhitud kasv tähendaks märkimisväärsele osale majandusest paigalseisu, mistõttu saab pikaajaline kestlik kasv Eestis toetuda eelkõige eksportivale sektorile.

Eesti majanduskasvu hoidsid mullu üleval eelkõige tarbimine ja investeeringud. Tänavu on tarbimise ja investeeringute panus majanduskasvu tõenäoliselt juba nõrgem. Loodetavasti hakkab euroala võlakriis taanduma ning seetõttu tasapisi paranema välisnõudlus, mis omakorda toetab ekspordi kasvu.

Kesise väliskeskkonna taustal on Eesti majandusel läinud siiski üsna hästi. Eesti majanduse olukord on mitmes mõttes tasakaalukam kui varasematel aastatel. Majapidamiste kulud on paremas kooskõlas sissetulekuga – lisaks tarbimisele suudetakse tagasi maksta laene ning koguda hoiuseid. Jooksevkonto on tasakaalu lähedal – investeeritakse sama palju kui säästetakse. Palgakasv on mõõdukas ja kooskõlas tootlikkuse arenguga, mistõttu ei ole sisemaiste hinnategurite kasv liialt kiire.

Erinevalt mitmetest teistest riikidest on Eesti valitsuse eelarve tasakaalule üsna lähedal – seetõttu ei tule enam teha suuri eelarvekärpeid. Valitsuse võlg on väike, mis tähendab, et maksutulude arvelt saab maksta pensione ja õpetajatele palku ega pea tagasi maksma möödaniku võlgu ning tulusid intressina välja maksma.

Selline küllaltki hästi tasakaalustatud majandus võimaldab stabiilselt kasvada. Masu oli hea näide sellest, et lühiajalistele teguritele toetuv kasv ei ole kestlik ning alusetult kiirele kasvule järgneb karm kukkumine. Järgmiste aastate olulisim küsimus seisnebki selles, kuidas tasakaalu säilitada.

Euroala majanduse madala kasvuväljavaate tõttu on hinnasurved euroalal tervikuna väikesed ning rahapoliitika on seetõttu euro­ala majanduskasvu toetav. Madalad intressimäärad euroalal võivad olla samas tegur, mis võib Eestis lähiaastatel põhjustada tasakaalustamatust. Võttes arvesse eestlaste negatiivset mälestust hiljutisest laenubuumile järgnenud perioodist, on selle tõenäosus loodetavasti siiski väike.

Samas ei saa sellist stsenaariumi päriselt välistada. Laene võttes tuleb kaaluda, kas olete võimelised laene tagasi maksma ka siis, kui olukord muutub – olgu siis sissetuleku või intressimäära osas. Valdav osa Eestis võetud laenudest on seotud kuue kuu Euriboriga ja see ei jää ilmselt igavesti nii madalaks kui praegu, samuti ei ole kadunud kuhugi risk, et maailmas ja euro­alal ei arene kõik kooskõlas positiivsete ootustega, mis omakorda võib vähendada sissetulekuid.

Kriisile eelnenud ajal kasvasid Eestis palgad väga kiiresti. Viimaste aastate suhteliselt aeglast palgakasvu võib mõnes mõttes vaadelda kui kriisieelse aja kiire kasvu jätkumängu. Aeglasem palgakasv on parandanud palgataseme kooskõla tootlikkuse tasemega. Viimastel aastatel mängis sissetulekute kasvus suurt rolli hõive kasv.

Võib isegi öelda, et majanduse taastumine oli solidaarne nende suhtes, keda kriis kõige raskemalt tabas. Seda iseloomustab väga kiire tööpuuduse langus – ligi 20 protsendilt 2010. aasta algul 10 protsendi lähedusse 2012. aastal. Samal ajal kasvasid aeglaselt nende palgad, kes kriisi ajal tööle jäid. Edaspidi toimub sissetulekute kasv tõenäoliselt pigem palga kui hõive kasvu kaudu. Eesti Panga prognoosi kohaselt suureneb palgafond töötaja kohta 2013. aastal 5,8 protsenti.

Mõõdukas tööjõupuudus on majanduse normaalse arengu korral tavaline nähtus. See on üks mehhanisme, mis kutsub esile vajaduse töötajate tootlikkuse tõstmise järele. Töötajad lahkuvad madala tootlikkusega töökohtadelt kõrgema tootlikkusega töökohtadele, kus on võimalik rohkem teenida. See tähendab ühtlasi ka seda, et palgakasv ei saa tõenäoliselt olema kõigil tegevusaladel ühtlane.

Kuigi Eestis räägitakse juba praegu tööjõupuudusest, on ligi 10-protsendine töötuse määr siiski üsna kõrge. Kõrges töötuses tuleks aga näha ka võimalust. Töötute ümberõpe on üks võimalus tööjõunappuse leevendamiseks. Ümberõpe ei toimu üleöö ning tööpuuduse jätkusuutlik alanemine võtab aega.

Võrreldes minevikuga on Eesti hõive juba praegu üsna kõrge. Töölkäijate osakaal tööealisest elanikkonnast oli 2012. aasta kolmandas kvartalis ligikaudu sama suur kui kuue aasta eest, mil tööpuuduse määr oli pea kaks korda väiksem – 5,4 protsenti. Vahe tööpuuduse määras tuleneb võrreldes 2006. aastaga sellest, et nende inimeste osakaal, kes ei tööta ega ka huvitu mingil põhjusel töö otsimisest, on märkimisväärselt langenud.

Liigkiire palgakasvu vältimine on majandusele oluline. Et palku on raske langetada, siis võib palkade kiire tõus tähendada seda, et majandusolukorra halvenedes tuleb rohkem töötajaid koondada. Teisalt kaasneb palkade liialt kiire tõusuga kiirem hinnatõus, mis vähendab palgakasvu mõju tegelikule ostujõu suurenemisele ning vähendab ettevõtete konkurentsivõimet võrreldes välismaiste konkurentidega.

Eesti inflatsioon kujuneb Eesti Panga prognoosi kohaselt 2013. aastal veidi aeglasemaks kui 2012. aastal. Selle eelduseks on see, et palgakasv ei kiirene üleliia ning toormed (nt nafta) ei kalline välisturgudel.

Riigieelarve defitsiit ja valitsuse võlg on väiksed ning seetõttu ei ole meil sarnaseid probleeme nagu mõnes Lõuna-Euroopa riigis. Samas peab riik olema valmis selleks, et tulevikus esineb kriise, mis viivad eelarve taas defitsiiti. Seega peab riik koguma reserve.

Praeguse prognoosi kohaselt jõuab riigieelarve tasakaalu lähedale järgmisel aastal. Juhul kui majanduskasv peaks osutuma kiiremaks, peaks valitsus hakkama reserve suurendama juba varem. Valitsuse eelarve viimine ülejääki on eriti vajalik juhul, kui majanduse tasakaalustatus peaks vähenema ning majanduskasv seetõttu lühiajaliselt kiirenema.

Kuigi kirjeldatud arengustsenaarium on märgatavalt igavam ja sündmustevaesem kui buumi- ja kriisiaastatel kogetu, loob see siiski aluse kestlikumaks kasvuks, mis pikemas perspektiivis on kasulikum ühiskonnale tervikuna. Sellise arengu tagamiseks on vajalik majanduses väljakujunenud tasakaalu hoidmine, mis on keeruline nagu nööril kõndimine, kuna nõuab head koordinatsiooni ja oskust paljusid detaile tähele panna ning võimalikele ohtudele ennetavalt reageerida.