/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2009/04/20/166065t1he9b8.jpg)
Tarbijakaitseamet toetab Ivar Tammemäe tänases Postimehes välja käidud mõtet, et probleemsed ärimehed tuleks inkassoärist eemale tõrjuda.
Tarbijakaitse: ligipääsu inkassoärile peaks karmistama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kuna võlgade sissenõudjaid on turul märkimisväärne arv ja nende äritegevuse kvaliteet, eetika on erinev, siis on teretulnud ettepanek, et nende tegevus oleks litsentseeritud,» ütles ameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski Postimees.ee'le.
Seaduses võib sätestada tegevusalasid, milleks on vaja tegevusluba või millel võib tegutseda üksnes teatud liiki ettevõtja.Samas ei pea majandustegevuse registris tarbijakaitseameti andmetel end registreerima inkassoteenust pakkuvad ettevõtted.
Amet tegi mullu detsembris justiitsministeeriumile ettepaneku kaaluda inkassoteenuse majandustegevuse registrisse kandmise vajalikkust ning ministeerium on võtnud selle aasta tööplaani koostada analüüs inkassotegevuse reguleerimise vajalikkuse kohta.
Inimesed tunnevad muret
Turetski andmetel on tarbijakaitseametisse pöördunud päris mitmed korrad murelikud tarbijad, kes on võlgu ja kelle nõuded on antud edasi inkassofirmadele.
«Põhiliseks küsimuseks on olnud, kas inkassofirmal on õigust võlga sisse nõuda. Üldjuhul on võlaandja andnud oma nõude inkassosse, kui tarbija ei ole oma kohustusi täitnud.»
Tarbijakaitseamet saab Turetski sõnul panna tarbijatele südamele, et kellel on tekkinud võlgnevusi, ei tohiks vältida kontakti võlausaldajaga, vaid peaks üritama siiski kokkuleppele jõuda.
Võlateatis petufirmalt?
Ta tõi ka näite juhtumist, kus tarbija oli saanud «võlateatise» inkassofirmalt, aga avalduse menetluse käigus selgus, et sellenimelist ettevõtet äritegevuse registris ei ole.
Nõude summa oli palutud tasuda ettevõtte arveldusarvele, mille põhitegevusena oli märgitud hoopis hoonete üldpuhastus.
Sama kaebuse edastas tarbijakaitseamet 2008. aasta novembris koos lisadokumentidega Põhja politseiprefektuuri kriminaalmenetluse algatamise otsustamiseks.
Metsik Lääs Eestis
Krediidijuhtimisfirma Intrum Justitia juht Ivar Tammemäe kirjutas tänase Postimehe arvamusküljel, et võlgade sissenõudmine kipub meenutama Eestis Metsikut Läänt ja seda tuleks reguleerida. Tammemäe väitel tasub eriti muretseda eraisikute pärast, kelle abitust kiputakse ära kasutama.
Tema sõnul on reegel, et 80 protsenti võlgnikest ei vaevu kunagi sissenõudmisi vaidlustama, ja nii maksavad nad kinni ka kõrvalnõuded, mis võivad olla põhjendamatult suured. Eelkõige on tema sõnul probleem eratarbijatega, kes on lepingulises suhtes tavaliselt nõrgem pool.
Seoses võlgade sissenõudmisega toob Tammemäe välja, et on võimalik, et pärast seda, kui SMS-laenu intressidele pandi piirangud peale, hakkavad SMS-laenu kontorid oma saamata jäänud tulu kasseerima sissenõudetasudena. Näiteks tõstekase leppetrahve ja meeldetuletuskirja saatmise kulusid.