Turuuuringute firma IDC andmetel kahanes e-lugerite globaalne tarne möödunud aastal 19,9 miljoni seadmeni, mis on 28 protsendi ehk 7,8 miljoni eksemplari võrra tagasihoidlikum kui 2011. aasta tulemus. Teise turuanalüüsiga tegeleva ettevõtte IHS iSupply kogutud andmetel langes 2012. aastal e-lugerite globaalne tarne lausa 36 protsenti 14,9 miljoni seadmeni ning 2015. aastaks prognoosib ettevõte vaid 7,8 miljoni e-lugeri tarnet.
Üheks probleemiks, mis e-lugerite müüginumbreid kahandab, on see, et tarbijad ei näe põhjust, miks nad peaks pidevalt vana seadme uue vastu vahetama, e-lugerid ei «aegu» tehnoloogiliselt ja moraalselt nii kiiresti kui näiteks nutitelefonid või tahvelarvutid.
Ka Ohios elav jurist Julie Curtis ei näinud põhjust, miks ta peaks oma kaks aastat vana Amazon Kindle'i e-lugeri välja vahetama.
«See töötab veel väga hästi,» ütles ta. «Kui ma peaks kunagi tahtma uut e-lugerit, siis ma ilmselt ostaks hoopis tahvelarvuti nagu Kindle Fire.»
Kui e-lugerid end 2007. aastal peavooluturule murdsid, tundusid nad tõeliselt revolutsioonilisena. Nad võimaldasid kasutajatel salvestada ja lugeda sadu raamatuid seadmes, mis kaalus palju vähem kui nii mõnedki paberkandjal raamatud, võttes samas ka palju vähem ruumi. Lisaks maksid e-raamatud vähem kui nende trükitud eelkäijad.
Järgnevatel aastatel e-lugerite väljanägemine ja funktsionaalsus ainult arenes ning seadmed muutusid palju kergemaks ja õhemaks. Paranes kasutusmugavus, isegi lehekülje keeramine kiirenes tänu võimsamatele protsessoritele. Samuti lisati seadmetele erinevaid traadita internetiga ühendumise võimalusi, mistõttu muutus hõlpsamaks ka e-raamatute lugeritesse laadimine. Arendati ka ekraane, näiteks on juba mõnda aega osa seadmete puhul võimalik e-raamatuid lugeda spetsiaalse sisseehitatud taustavalgustuse abil ka pimedas.