/nginx/o/2013/01/04/1510790t1hf80f.jpg)
Mõnikord ei taha õhtul maja ette pargitud auto hommikul enam kuidagi käima minna. Starter suudab mootorit vaevu-vaevu ringi ajada, kuigi eelmisel õhtul tundus akuga kõik korras olevat.
Miks autod talvel käivituda ei taha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Palju paremini ei lähe ka naabrimehe auto akult voolu võttes – mootor lihtsalt ei käivitu, kirjutab Toomas Harjus Saarte Hääles. Mootorikatte all tundub pealiskaudsel vaatamisel kõik korras olevat, ka detailsem uuring ei suuda ühtki viga tuvastada. Ega muud lahendust ole, kui auto remonditöökotta toimetada.
Seal pole aga pahatihti aega autoga kohe tegeleda ja nii jääb see lihtsalt seina äärde oma järge ootama. Mõni tund hiljem vabaneb mõni mehaanik ja asub käivitusprobleemi põhjust otsima. Alustuseks keeratakse süütevõtit… ja auto käivitub!
Milles asi – kas elutu auto hakkas remondimeest kartma ja paranes iseenesest, nagu lõpetab hambaarsti ukse taga oodates valutamise haige hammas? Tegelikult on asi palju lihtsam.
Kütuse põlemisel mootori silindrites tekib muu hulgas ka päris palju veeauru, mis paisatakse koos heitgaasidega läbi summuti atmosfääri. Külmal talvel lühikesi sõite tehes ei jõua summuti aga pahatihti täies pikkuses üles soojeneda. Nii hakkab veeaur summuti tagaosas kondenseeruma ja jääb väikeste piiskadena selle sisepinnale.
Sõida pikemaid vahemaid
Kui pikemaid sõite ei tehta, koguneb summuti madalamatesse osadesse sellistest piisakestest ajapikku päris arvestatav kogus vett, mis madala õhutemperatuuri mõjul jääks muutub. Ühel hetkel saab seda nii palju, et väljalasketoru suleb jäine kork ja auto enam käima ei lähe.
Lahenduseks piisab sellest, kui viia auto sooja ruumi ja lasta üles sulada – heitgaasid suudavad läbi summutisse kogunenud vee tungida ja auto käivitub jälle. Et järgmisel hommikul ei korduks kõik uuesti, tuleb vesi summutist välja saada. Tavaliselt piisab selleks mõnest tillukesest august summuti madalamas osas. Või siis pikemast sõidust, mis summuti täies pikkuses üles soojendab ja vee sealt auruna välja viib.
Kuid et sellisesse olukorda üldse mitte sattuda, tuleks külmemal ajal aeg-ajalt mõni pikem sõit ette võtta, et auto väljalaskesüsteem korralikult läbi puhuda. Näiteks kord kuus mõnel kaugemal elaval sõbral või sugulasel külas käia.
Puhasta rattakoobast
Talvisel autosõidul tasuks ka meeles pidada, et sula-, aga ka soolasegune lumi kipub sõidu ajal auto rattakoobastesse kleepuma, temperatuuri alanedes aga jäätub seal, muutes oluliselt auto sõiduomadusi. Sõidust tulles tuleks võimaluse korral puhastada rattakoopad liigsest lumest.
Aeg-ajalt võiks uste ja luukide tihendeid määrida silikoonõliga. See hoiab neid vetthülgavana ja väldib tihendite jäätumist autokere külge. Sama tuleks teha ka lukkudega, et need ei jäätuks.
Ka klaasipuhastaja harjad kipuvad mõnikord klaasi külge kinni külmuma, selle vältimiseks võiks need sõidust tulles klaasist eemale pöörata või asetada esiklaasile spetsiaalne fooliumkate.
Talvel võiks auto pagasiruumis olla ka tugevam köis ja labidas, et kinnijäänud autot välja aidata. Igal juhul on see parem kui paljakäsi lund kühveldada või kättejuhtuvatest asjadest «puksiirtrossi» kokku sõlmida.
Auto kütusepaaki satub tankimisel või õhuniiskuse tõttu paratamatult mingi kogus vett. Temperatuuri langedes muutub see jääkristallideks, mis kogunevad toitesüsteemi kitsamatesse osadesse ja hakkavad kütuse liikumist takistama. Et vältida tõrkeid mootori töös, tuleks paaki aeg-ajalt lisada mõnd spetsiaalset kütuselisandit.