Korteriühistute liit: massilisi võlgnevusi veel ei ole

Eesti korteriühistute liidu logo. Foto: EKÜL

Majanduslangus ja sellega seotud tööpuudus mõjutab kõiki tegevusvaldkondi, sh elamumajandust ja korteriühistute tegevust. Tuleb siiski tõdeda, et kõik ei olegi sünge, näiteks saab alanenud hindade tõttu mitmed ühistule vajalikud tööd teha odavamalt kui aasta-kaks tagasi, kirjutab Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi.

Teisalt mõjutab töö kaotus paljude perede elu-olu. Kui esialgu tullakse toime säästudega, siis ühel päeval võivad need kokku kuivada ning võlad, sh kommunaalvõlad võivad kiiresti kasvada.


Plussiks odav laen


Praegu massilist võlgnevuse kasvu siiski märgata ei ole. Küllap tuleneb see meie inimeste üldisest maksukuulekusest - enne näpistatakse kõhu kõrvalt kroone, kui tahetakse korteri eest võlgu jääda. Niisuguseks ei pruugi olukord siiski jääda, eriti kui arvestada, et paljud majanduseksperdid ennustavad veelgi raskemaid aegu 2009. aasta II poolaastaks ja 2010. aastakski.


Midagi on juba ette võetud. Veel mõni aeg ja kortermajade omanikud saavad taotleda elamu energiasäästlikumaks muutmiseks pankadest riigi poolt käendatavat ja tänu sellele ka turutingimustest soodsamat laenu.


Ettenähtud 766 miljoniga on kavas renoveerida energiasäästlikumaks 800-1000 kortermaja. Ekspertide arvates võimaldaks see vähendada majades energiatarbimist kuni 50 protsenti. 
Laenu ei anta juba väljastatud renoveerimislaenude refinantseerimiseks, küll aga võivad korteriühistud ja korteriomanike ühisused taotleda projekti raames soodustingimustel täiendavat laenu korterelamu renoveerimiseks.


Kahtlemata võiksid summad kortermajade renoveerimiseks olla suuremad - nõukogude ajal ehitatud kehva soojapidavusega maju Eestis jätkub -, kuid igal juhul on tegu kiiduväärt algatusega mitmes mõttes.

Esiteks paraneb hoonete soojuspidavus, vähenevad küttearved ning seega ka leibkondade väljaminekud. Teiseks, antakse ehitusfirmadele tööd ning säilitatakse mingilgi määral tööhõive, mis tähendab lisaks riigimaksete tasumisele paljudele ka isiklikku sissetulekut. Praegu on oluline võidelda iga töökoha säilimise ja loomise eest.


Probleemidega tegelemine


Tähtis on, et kortermajade renoveerimine mõjutab väga suurt osa Eesti elanikkonnast - statistikaameti andmetele elab Eestis 583 700 leibkonda, neist üle kahe kolmandiku kortermajas, Põhja- ja Kirde Eestis aga koguni vastavalt 84 ja 86 protsenti. 65 protsenti elab majas, mis on ehitatud aastatel 1961-1990. Ka on korterelamute osatähtsus suur üksikvanemate ja üksikute vähemalt 65-aastaste puhul - need aga kipuvad olema ka riskigruppideks.


Kuid nagu viimasel ajal sageli öeldakse, tuleb olla valmis halvimaks ja seda mitmel tasandil. 
Esiteks tuleb tegeleda võlgnikega ühistus - esimeste viivituste ilmnemisel selgitada välja leibkonna olukord ja väljavaated ning koostada maksegraafikud, vajadusel pöörduda kohtusse. Ühesõnaga töötada välja täpne tegevusjuhend juhuks, kui olukord peaks halvenema.


Teiseks peab nii kohalik omavalitsus kui ka riik omama ülevaadet korterimomanike makseraskustest - kui palju, missugustel põhjustel, missuguseid abinõusid on rakendatud, kuivõrd on need olukorda leevendanud, millist abi oodatakse nii korteriomanike kui korteriühistute tasandil.

Sellist infot praegu ei ole ning seepärast ongi Eesti Korteriühistute Liit palunud korteriühistutel täita vastav küsimustik, mis on üleval liidu koduleheküljel ning ilmub ka ajakirja Elamu aprillinumbris.


Kahtlemata oleks vajalik ka esinduslikuma uuringu läbiviimine, et kaardistada probleemid ning võtta tarvitusele põhjendatud meetmed. See peaks aga olema kohaliku omavalitsuse või riigi ülesanne.


Nõustamise olulisus


Üks ettevõtja iseloomustas praegust olukorda nii: kui varem maksin kahe auto pealt erisoodustusmaksu kergelt ära, sest raha oli, siis nüüd hakkasin kaaluma, kas minu töötajad tegelikult teist autot vajavad või saavad ühega läbi.


Mingil moel sobib see olukord iseloomustama ka korteriomanike ja -ühistute käitumist. Nüüd süüvitakse nii saadud arvetesse kui ka tuntakse huvi ühistu tegevuse õiguslike külgede vastu. See aga tähendab ka kasvanud juriidilist nõustamist. Ilmselt vajaksid hättasattunud pered ka psühholoogilist nõustamist, sarnaselt kriisiabile - sellelegi võiks ja peaks kohaliku omavalitsuse ja riigi tasandil mõtlema.


Eesmärk on kõigil ju üks: rasked ajad üle elada. Suures poliitikas soovitatakse parteipoliitika tagaplaanile suruda ja probleemidega tegeleda. Sama kehtib ka siin: kortermajade elanikud ei taha loosungeid, vaid tõdemist, et probleemidest ollakse teadlikud ja neile suudetakse vajadusel reageerida.