Töötukassa hüvitised lähevad ikkagi kärpesse

Töötukassa nõukogu liikmed Nordea panga juht Vahur Kraft, temast paremal istub minister Hanno Pevkur ja edasi töötukassa juht Meelis Paavel. Foto: Peeter Langovits

Esmaspäeval otsustas töötukassa nõukogu tõsta töötuskindlustusmaksu kolme protsendini juba selle aasta 1. juunist, töötukassa väljamaksete kärbete üle vaidlused aga veel jätkuvad.

«Kui valitsus kinnitab meie otsuse ja töötuskindlustusmaks tõuseb, siis sel aastal töötukassa miinusesse ei lähe,» lausus sotsiaalminister Hanno Pevkur.

Varem oli teada, et töötuskindlustusmaks tõuseb 1. juulist 0,9 protsendilt 1,5 protsendile.

«Tööandjate keskliidu ja ametiühingute esindajatel olid jalad kõvasti maas ja kumbki ei liikunud kuhugi poole,» iseloomustas Pevkur õhkkonda töötukassa nõukogu koosolekul.

Pevkuri sõnul pole maksutõusust hoolimata pääsu 1. juulist jõustuvas uues töölepinguseaduses lubatud senisest palju suuremate hüvitiste kärpest.

Kõige suurema löögi all on lubadus hakata maksma hüvitist omal soovil töölt lahkunuile. Pevkur märkis, et ametiühinguliidrid on nõus kaaluma selle hüvitise liigi edasi lükkamist kuni 2013. aastani. 1. juulist peaks omal soovil ja poolte kokkuleppel töölt lahkunud hakkama saama hüvitist 40 protsenti keskmisest palgast. Seda lubadust on tööandjate esindajad ka kõige teravamalt kritiseerinud.

Pevkur märkis, et pakkus pooltele kompromissina, et hüvitiste suurused oleks 1. juulist pisut väiksemad ja tööandjad vastutasuks oleks nõus maksma omalt poolt rohkem koondamishüvitisi. Uus seadus nimelt ütleb, et tööandja maksab omast taskust ainult ühe kuu koondamisraha, ülejäänu tuleb töötukassast.
Hüvitise määrad tõusevad samuti 50-lt 70-le esimesel 100 päeval. Ja sealt edasi 40-lt 50-le protsendile keskmisest töötasust.
Aga nagu märgitud, siis hoolimata juba täna varavalges alanud konsultatsioonidest, kokkulepet selles osas ei tulnud.

Valitsus külmutas 1. juunist maksed teise pensionisambasse, mistõttu inimeste palgad maksutõusu tõttu otseselt väheneda ei tohiks. Küll kasvab tööandjate maksukoormus, kes peavad 0,3 asemel 1 protsendi brutopalgast töötukassasse maksma.

Eesti Töötukassa nõukogu esimehe Harri Taliga sõnul oli tänase otsuse langetamine möödapääsmatu, arvestades registreeritud töötute arvu pidevat suurenemist. «Et seadus kohustab töötukassat maksma hüvitisi kõigile töötutele, kellel on selleks õigus, peab vajalik raha laekuma töötuskindlustusmaksetest,» lisas Taliga.