Sandor Liive: viis murrangut Eesti energeetikas

Eesti Energia juht Sandor Liive oma kabinetis Foto: Raigo Pajula

Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive kirjutab protsessidest Eesti energiaturul, mida õige tegutsemise korral on võimalik majanduse ja seeläbi ühiskonna kasuks tööle panna.

Aasta alguses on hea prognoosida kõige tähtsamaid ees ootavaid muutusi. Usun, et energeetika ei ole Eesti ühiskonna probleem, vaid selgroog ja kasvuvõimalus. Leidsin viis olulist teemat, mis 2013. aastal energeetikasektorit tugevalt mõjutama hakkavad.

Esiteks, energiajulgeoleku meistriklass. Eesti sõltub aasta-aastalt üha vähem energiakandjate impordist. 2010. aastal importisime vaid 13 protsenti tarbitavast  energiast  ning oleme sellega Euroopa Liidu vastavas edetabelis ainsana energiat netoeksportiva Taani järel teisel kohal. 2013. aastal väheneb Eesti energiasõltuvus veelgi – tööd alustab Eesti Energia uus Enefit280 õlitehas, mis kahekordistab meie õlitootmise võimekuse.

2013. aasta keskpaigas jõuab Läti Nord Pooli hinnapiirkonna kehtestamisega lõpule Balti elektriturgude ühinemine. Aasta lõpus valmib Eleringil teine Eesti-Soome vaheline elektrikaabel, mille järel osaleb Eesti rohkem Põhjamaade kui Balti elektriturul. Tänu ühendatud elektribörsidele on siis tehniliselt võimalik Euroopa Liidu riikidest Eestisse importida rohkem elektrit, kui siin tarbitakse.

Teiseks, energiasääst au sisse. Praeguseni on Eestis ulatuslikult investeeritud vaid energia säästmisesse kortermajades ning sedagi eelkõige siis, kui riik suure osa kulust kinni maksab. Algaval aastal peab Eesti otsustama, kuidas jõustub Euroopa Liidu energiasäästu direktiiv, mis laiendab märkimisväärselt energia säästmise kohustust.

Säästuvõimalusi peavad direktiivi jõustumisel otsima nii riigiasutused, suured ja väikesed ettevõtted, kodumajapidamised kui ka energiafirmad. Järgmise riigieelarve aruteludel saab seetõttu elektriaktsiisi alandamise asemel tähtsaimaks küsimuseks hoopis toetuste maksmine inimestele, kes oma energiatarbimist vähendavad.

Kolmandaks, elektritootmise investeerimiskliima võib paraneda. Eesti saaks juba praegu olemasolevate elektrijaamadega toota rohkem taastuv­elektrit, kui on vaja riigi eesmärkide täitmiseks aastani 2020. Plaan muuta taastuvenergia tootmise eest makstavaid toetusi on tekitanud pikaleveninud segaduse.

Sellest hoolimata on oodata taastuvate energiaressursside kasutamise uut kasvu. Loodan, et Euroopa riikide koostöö odava taastuvelektri tootmise nimel kannab vilja ning Eesti riik loob ettevõtetele võimaluse osaleda taastuv­energia «statistikakaubanduses». Idee on lihtne: taastuvaid energiaressursse tuleb kasutusse võtta eelkõige seal, kus seda saab teha võimalikult odavalt.

Kui mõni Euroopa riik leiab, et Eestis on taastuvelektri tootmine odavam kui tema enda juures, siis see riik maksab Eestis toodetava taastuvelektri eest toetust ja saab õiguse kasutada vastavat Eestis toodetud elektrit oma taastuv­elektri tootmise kohustuste täitmiseks. Sisuliselt on tegemist investeeringute Eestisse toomisega.

Eesti tuule- ja bioenergia ressurss muutub riikidevahelise «statistikakaubanduse» kasutamisel ekspordikaubaks ja töökohtade loojaks ning avalik arusaam taastuvelektrist kui lisakulust jääb minevikku.

Neljandaks, Eesti energiapoliitika muutub regionaalseks. Eestil on aeg suurendada energiapoliitilist aktiivsust ning vähemalt gaasi- ja elektriturud vajavad uut regionaalset arengukava. 2013. aasta lõpus algavad palavad poliitilised debatid Eesti energia­majanduse arengukava uuendamise üle. Oktoobriks peaks Arengufondi juhitav eeltöö olema valmis. Tõenäoliselt on suurim üllatus lihtsate valikute vähesus ning naabrite otsustest sõltumatute valikute puudumine. 2012. ja 2013. aasta jooksul on uuendanud või uuendavad oma riigi energiapoliitikat kõik meie naabrid. Õpime tundma väikeriikide, nagu Taani ja Soome energiapoliitikat, kus riigi edukuse oluliseks osaks on rahvusvaheliselt aktiivsed kodumaised energiaettevõtted.

Senisest rahvusvahelisemas õhkkonnas paistavad ka Eesti Energia välisprojektid uues valguses.

Viiendaks, konkurentsi kasv. Elektrituru avamine tõi kaasa seninägematu konkurentsi kasvu. See on siiski alles algus – konkurents süveneb veelgi. Põhjamaade kogemuste alusel võime prognoosida, et 20 protsenti klientidest hakkab pidevalt elektrimüüjat vahetama. Elektri müümise kõrval tekib reaalne konkurents aga ka gaasi müümisel.

Eesti Energia pakub 2013. aastal kõigile Eesti gaasitarbijatele võimalust vahetada välja senine gaasimüüja. Konkurentsi kasvades harjub ühiskond energia kui vabaturu kauba ja teenusega. Kuid igatsus riiklikult kinnitatud ning subsideeritud energiahindade järele kaob lõplikult alles aastakümnete pärast.