Estonian Air pidas eilse päeva pilootidega läbirääkimisi

Gert D. Hankewitz
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ka uus majandusaasta ei alanud Estonian Airile tõenäoliselt hästi, sest pilootide streigihoiatus on mõjutanud piletimüüki.
Ka uus majandusaasta ei alanud Estonian Airile tõenäoliselt hästi, sest pilootide streigihoiatus on mõjutanud piletimüüki. Foto: Küllike Rooväli

Eesti Liinilendurite Assotsiatsiooni (ELA) esindajad veetsid suure osa eilsest päevast ja õhtust läbirääkimiste laua taga Estonian Airi juhtkonnaga, et leida kompromiss pankroti vältimiseks.

«Istume ELAga veel õhtul laua taha, et läbi rääkida. Siiamaani on kõnelused olnud konstruktiivsed ja loodetavasti saame mingile kokkuleppele alla kirjutada,» sõnas Estonian Airi juht Jan Palmér eile õhtul kella poole kuue paiku, kui enamik kontoritöötajaid juba koju minema hakkas.

Palmér ei tahtnud täpsustada, milliste tingimuste üle veel vaieldakse, märkides vaid, et eesmärk on saavutada kokkulepe, mis oleks piisavalt paindlik, et ettevõte saaks konkureerida teiste lennufirmadega.

«Kui me ei jõua kokkuleppele ning streik realiseerub, on selle kahjud nii suured, et raske oleks edasi tegutseda,» sõnas firmajuht, kinnitades, et streigi tagajärg võib olla pankrot. Palmér lisas, et streigi ajal kaotaks ettevõte kohutavalt palju raha – see ei võimaldaks edasi tegutseda.

Milliste emotsioonide ja teadmistega läksid läbirääkimistelt pausile liinilendurid, ei õnnestunud eile teada saada. ELA juhatuse liige Rauno Menning ei tõstnud telefonitoru ega vastanud ka e-kirjale.

Täna lepitaja juures

Lisaks eilsetele läbirääkimistele tööandjaga peaksid liinilendurid täna kell 11 kohtuma riikliku lepitajaga. Kas pilootidel on plaanis kohtumisel osaleda, eile ei selgunud. Suuresti sõltub see sellest, kas öösel kokkuleppele jõuti või mitte.

Riikliku lepitaja nõuniku Raivo Paavo sõnul peaks kohtumine lepitajaga andma selgust, millised täpsemalt on pilootide nõudmised.

«Tahaksime saada natukene rohkem selgust kui ainult läbi streigiteate ja ajakirjanduse, et milles on mure ja probleem,» märkis Paavo.

Nõuniku sõnul on selge niipalju, et piloodid tahavad kollektiivlepingut, mis vastab 2008. aasta tingimustele. Nimelt käisid piloodid ja lennufirma esindajad 2008. aastast kuni 2010. märtsini koos ning arutasid uue kollektiivlepingu sõlmimist, ent kokkuleppele toona ei jõutud ja läbirääkimised katkesid.

Paavo sõnul ei saa aga täna kindlasti sõlmida 2008. aasta lepingut, «sest aeg on teinud korrektiivid päris mitmes asjas». Täpsemalt puudutab see nõudmisi, mis seotud palgaga ning töö- ja puhkeajaga, märkis nõunik, vihjates, et nimetatud tingimused olid lepingus pilootidele liiga soodsad.

Estonian Airi nõukogu esimees Erkki Raasuke sõnas eile, et kui streik tuleb, siis ei tähenda see automaatselt pankrotti, küll aga väga suuri raskusi ettevõttele. Kas firma tegevuse lõpetamine võib kõne alla tulla, ei soovinud ta eile avalikkusele öelda.

Detsembris otsustas valitsus anda ettevõttele 8,3 miljonit eurot laenu, mis makstakse välja osadena vajaduse järgi, et firma suudaks end vee peal hoida niikaua, kuni Euroopa Komisjon peab nõu, kas lubada anda firmale riigiabi. Otsus selle kohta peaks tulema veebruari lõpus.

Vaja 50–70 miljonit

Erkki Raasukese sõnul vajab lennufirma 50–70 miljonit eurot sõltuvalt sellest, kui suurte trahvide eest on tehasele võimalik tagastada ebavajalikuks osutunud lennukid ja mis seisus on ettevõte rekapitaliseerimise hetkel.

Estonian Air oli möödunud aasta esimese üheksa kuuga saanud juba 20 miljonit eurot kahjumit, mis viimastel kuudel kindlasti suurenes. Tõenäoliselt ei alanud ka uus majandusaasta ettevõttele hästi, kuna streigioht on mõjutanud negatiivselt piletimüüki.

Kui piloodid ja firmajuhid kokkuleppele ei jõua, algab lendurite streik 7. jaanuaril. Salongiteenindajatega jõuti kollektiivlepingus kokkuleppele 13. detsembril. Uus leping kestab aasta lõpuni.

Estonian Air

•    Loodi 1. detsembril 1991

•    Omanikud on Eesti riik ja SAS Grupp

•    Üle 300 töötaja

•    10 lennukit (2 lennukit tellitud lisaks)

•    Aastatel 2009–2012 on valitsus süstinud firmasse 58,8 miljonit eurot

•    Kahjum 2012. aasta üheksa kuuga üle

20 miljoni euro

Allikas: PM

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles