Päevatoimetaja:
Angelina Täker

Märgid, et su ettevõte on allakäiguspiraalis

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: juhtimine.ee
Copy
Keertrepp.
Keertrepp. Foto: SCANPIX

Harvard Business Schooli professor Rosabeth Moss Kanter kirjutab HBRis allakäiguspiraali tunnustest, mis kehtivad nii meeskondade ja ettevõtete, kui ka riikide ja perekondade kohta. Hea uudis on see, et kõikides neis etappides on võimalik asja veel tagasi paremuse poole pöörata.

Kommunikatsioon väheneb. Inimesed väldivad vestlusi ning otsused tehakse suletud uste taga. Inimesed ei usalda enam ametlikku infot ja võimust võtavad kuulujutud.

Kriitika ning süüdistamine kasvab. Inimesi solvatakse avalikult, enda puudustele ja vigadele otsitakse süüdlasi mujalt. Rünnak maskeerib sisemist ebakindlust. Süüdistatakse välisvaenlast ning välditakse isiklikku vastutust.

Austus kahaneb. Pidev kriitika kahandab inimeste vahelist austust ja usaldust. Tulemustele orienteeritus on madal. Igaüks eeldab kaaslastest halvimat ja ei unusta oma arvamust ka avalikult välja öelda.

Isolatsioon süveneb. Töötajad tõmbuvad kas iseendasse või suhtlevad ainult kõige lähemate kaaslastega.

Fookus pöördub sissepoole. Inimesed kaotavad huvi laiema konteksti vastu ning kõik siseringis toimuv on olulisem väljaspoolsest elust.

Mõrad laienevad ja ebavõrdsus suureneb. Sisemised vastuolud omandavad sõdade mõõtme. Esile tõusevad mõned priviligeeritud inimesed, kellest saab justkui eliit. Nad saavad teistega võrreldes ebaproportsionaalselt palju tähelepanu, vahendeid ja võimalusi

Ambitsioonid sulavad. Inimesed kaotavad usu muudatuste ja progressi võimalikkusesse ja lepivad keskpärasusega. Nende eesmärgiks on nüüd riskide vältimine, selle asemel, et otsida suuri läbimurdeid. Töötajad käivad küll tööl, kuid nende vaim on kusagil mujal.

Initsiatiivikus kaob. Ärevus paralüseerib inimesed. Usk, et kunagi midagi ei muutu, teeb töötajad passiivseteks ning kinnistab rutiini. Protsessid ja põhimõtted näivad olevat kivisse raiutud.

Negatiivsus levib. Emotsionaalne ahelreaktsioon süvendab pessimismi. Ettevõttekultuuris muutub lubatuks isekus, ahnus, usaldamatus, lugupidamatus, labane võimuvõitlus ja vabandused tulemuste asemel.

Kanteri sõnul on allakäiguspiraalist võimalik ka välja tulla kui hakata tegema vastupidiseid asju. Ta annab mõned soovitused, mida juhid peaksid tegema, et muuta ettevõttekultuuri:

Hoia inimestevaheline suhtlus ja info liikumas. Ole ise avatud ja aus suhtleja.

Väärtusta vastutust. Selle asemel, et kuulata süüdistusi, kuidas teised on kõiges süüdi, palu igal inimesel võtta vastutus oma probleemide lahendamisel.

Täna inimesi avalikult.

Kiida neid, kes aitavad nõrgemaid töötajaid.

Loo probleemide lahendamiseks meeskonnad, kus on inimesi erinevatest valdkondadest.

Tööta ebavõrdsuse ja erinevate staatuste vähendamise nimel. Nõua, et priviligeeritud juhendaksid ja aitaksid teisi.

Õhuta realistlike eesmärkide seadmist ja paku inimestele abi nende seadmisel.

Tunnusta initsiatiivikust. Anna aega uute ideedega töötamiseks. Ajurünnakute korraldamisest saagu harjumus.

Ära mine kaasa negatiivsusega.

Tagasi üles