2013. aasta majandusennustus: Eesti rühib vaikselt edasi

Eesti majandusanalüütikute prognoos 2013. Illustratsioon: graafika: Alari Paluots

Kokkuvõte analüütikute arvamustest alanud aasta kohta: võlakriis ei ole möödas, üldine ebakindlus pärsib kasvuootusi ja sunnib ettevaatlikkusele. Sel aastal selgub, kas Lätil õnnestub liituda euroalaga.

Kui vaadata arve, siis prognoosivad Postimehe küsitletud analüütikud majanduskasvuks alanud aastal 3,1 protsenti. Asjatundjate arvamused on hämmastavalt sarnased, kõikudes 3,1–3,5 protsendini. Kuna protsendikümnendik pole tähtis, siis ootavad analüütikud, et alanud aasta toob umbes samas tempos majanduskasvu, mis mullunegi.

Kui korrata Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni sõnu, siis kolm protsenti on vähem, kui tahaksime, aga ikkagi rohkem kui euroalal keskmiselt.

Euroalalt tervikuna ootavad analüütikud nullkasvu aastat. Positiivne on samas kahtlemata see, et uudistekanalite esiuudiseks ei ole juba mõnda aega olnud euro­ala kriis. Aasta lõpul andis tooni hoopis USA eelarvekuristik. Kuigi Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble ütles, et tema arvates on kõige hullem möödas, hoidis kantsler Angela Merkel alahoidlikumat tooni.

«Tegelikult pole majanduskeskkond järgmisel aastal mitte lihtsam, vaid veelgi raskem, kriisist pole kaugeltki veel jagu saadud, kuid see ei tohiks meid heidutada, vaid veelgi energilisemalt tegutsema õhutada,» ütles Merkel uusaastapöördumises.

Lätil valikute aeg

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Aivar Sõerd (Reformierakond) märkis, et Euroopa Keskpanga sekkumine on andnud riikidele lisaaega, kuid probleeme saavad lahendada vaid riigid ise.

«Esialgu peetakse võlakriisi lahenemise märgiks kriisi keskmes olevate riikide võlakirjade tootluste alanemist eelmise aasta teises pooles. Aga toimunud leevendus tulenes ikkagi ennekõike keskpanga otsusest käivitada uued programmid otsustavaks võlakirjaturule sekkumiseks,» kommenteeris ta.

Sõerdi sõnul on kinnituseks võlakriisi stabiliseerumisest, mitte selle lahenemisest, aga riikide laenukoormuse kasv ka sel aastal.

«Eurotsooni riikide võlakoormus kasvab 94,5 protsendi tasemele, intressikulu 3,3 protsendi tasemele SKT suhtes. Võlakriisieelsele 70 protsendi tasemele jõudmist lähiaastatel näha ei ole,» rääkis ta.

Kuigi Eesti riigi rahandus püsib eeskujulikus korras, sõltub meie majandus tervikuna kaubanduspartnereist Põhjamaades, viimased omakorda euroala, aga ka kogu maailma heast majanduskliimast.

Läti valitsus hoiab praegu eurokurssi ja paari kuu pärast saadab ametliku kutse riigi sobilikkuse hindamiseks. Kõige rohkem küsimärke seisab ilmselt intressimäärade taseme täitmise kohal. Need on küll madalad, kuid ei pruugi sellegipoolest Maastrichti kriteeriumidesse mahtuda.

Läti liitumine tihendaks veelgi Eesti-Läti majandussuhteid, aga kasvataks ka usaldust kogu regiooni vastu. Peale võlakirjade hinna on küsimuseks muidugi ka avalik arvamus, mis Lätis euroga liitumist ei toeta.

«2013. aastal valmistub Läti hüvasti jätma rahvusvaluuta latiga ja väga suure tõenäosusega liitub meie lõunanaaber euroga 1. jaanuaril 2014,» kommenteeris Danske panga Eesti haru juht Aivar Rehe.

«Arvestades Läti olulisust Eesti kaubanduspartnerina, ei tohiks me olla vaid statisti rollis. Peame kaubavahetuses ära kasutama kõiki oma positiivseid ja negatiivseid kogemusi, mida toob endaga kaasa ühe riigi kohaliku valuuta üleminek eurole. Kohaliku valuuta risk (nt hoiuseintressid) võrdsustub euroga. See tähendab, et raha hind mõjutab otseselt hoiuseid ja vähemal määral laenusid,» lisas ta.

Rehe märkis, et euro püsib maailmavaluutana stabiilsena ning pankadel tuleb täita karmimad kapitali- ja likviidsusnõuded. «Valdavaks saab mõtteviis, et laenata on võimalik raha, mida oled hoiustena kaasanud,» lausus ta.

Kui jätta kõrvale suured arvud ja püüda vaadata enamiku lugejate igapäevaellu, siis keskmine palk jätkab sel aastal tõusu. Inflatsioon püsib nelja protsendi ringis ja tööpuudus küll väheneb, aga mitte märgatavalt, jäädes aasta keskmisena napilt alla kümne protsendi.

Tarbijad umbusklikud

Laenuintresside aluseks olev Euribor püsib ülimadalana. Kütuse hind ei tohiks selle aasta lõpul olla eriti kõrgem kui praegu. Elektri börsihinda analüütikud tänavu veel ei ennustanud, kuid ka selles ei tohiks alanud aasta kaasa tuua suuri muudatusi, kui kõrvale jätta juba toimunu: üleminek vabaturuhinnale.

Konjunktuuriinstituudi küsitluse järgi oli tarbijate kindlustunne detsembris parem kui 2011. aasta detsembris. Ülekaalus on inimesed, kes pelgavad oma pere majandusolukorra halvenemist. Nii kartis halvenemist 33 protsenti vastanutest, 23 protsenti küsitletutest ootas, et pere majandusolukord paraneb, ja 38 protsenti arvas, et see jääb samaks.

Eesti majanduse arengut nähti optimistlikumalt kui oma pere väljavaateid. Detsembris lootis 31 protsenti küsitletutest, et riigi majandusolukord on järgneva 12 kuu pärast parem, halvenemist kartis 27 protsenti küsitletutest.

Konjunktuuriinstituudi juhtivteadur Leev Kuum tegi vastanutest kõige optimistlikuma majanduskasvuprognoosi.

«Positiivseid ootusi põhjendan sellega, et Eesti on väike, aga ambitsioonikas riik, kes teeb suuri pingutusi, et üle saada 50-aastasest arengupeetusest ning majanduslikult arenenumatele järele jõuda,» kommenteeris ta.

Kuum lisas, et nii palgakasv kui ka inflatsioon võib kiirem tulla kui prognoositu. «Pigem eksin, kui soovin Eesti majandusele halba, näiteks tootlikkuse tõusust kiiremat palgakasvu,» märkis ta.

SEB analüütiku Ruta Arumäe sõnul ootab meid heitlik aasta. «2013. aasta saab olema ilmselt taas ebakindel ja volatiilne. Tasa sõuad, aga kaugele ei jõua,» märkis ta.

«Ebakindla ja halveneva olukorra taustal Euroopas on hästi, kui Eesti suudab järgmisel aastal säilitada praegust kasvutempot. Majanduskasv saab olema aga veidi teise struktuuriga ning teistes sektorites kui sel aastal,» lisas analüütik.

Arumäe sõnul tööpuuduse märgatavat vähenemist loota ei ole, sest ühelt poolt on tagasihoidliku majanduskasvu tekitamiseks tööjõudu piisavalt ning teisalt on struktuurse tööpuuduse lagi juba ees. Viimane tekitab ka mingil määral palgasurvet, mida aga teisalt hoiab tagasi ebakindel väljavaade majanduses.

Analüütik märkis, et nõrk majandus sunnib Euroopa Keskpanka intressimäärasid all hoidma prognoositavalt veel vähemalt paari aasta jagu.

Eesti Panga asepresidendi Ülo Kaasiku sõnul on eeloleva aasta põhiküsimus, kuidas hoida tasakaalu.

«Kestliku kasvu rajal püsimiseks tuleb hoiduda nii teiste kui ka omaenda vigu kordamast – ootused ei tohi olla ülepaisutatud ja hoiduda tuleks liigsest laenamisest,» kommenteeris ta.

«Pigem peaks otsuste tegemisel lähtuma vanarahva tarkusest, et tark ei torma,» lisas Eesti Panga asepresident.

Kommentaar

Annika Paabut

2012. aasta täpseima prognoosi koostanud Swedbanki analüütik

Mul on ainult hea meel, kui minu igapäevatöö sellist tunnustust leiab. Kui nüüd naljatledes öelda, siis tulemus tuli ära natuke rehkendades ja natuke kõhutunnet usaldades, nende mõlema koostöös. Kui tõsisemalt rääkida, siis analüütiku igapäevatöö seisneb meeletu koguse materjali ja infoallikate läbitöötamises ning sellest enda jaoks suure pildi kokkupanemises. Et mina sel aastal täppi panin, ei oskagi öelda, mis täpselt põhjuseks, võib-olla sattusin kasutama rohkem õigeid allikaid. Igal juhul meeldiv uudis.

Täpsemad analüütikud 2012

 1. Swedbank    58,0*

 2. Marfini pank    56,5

 3. DNB pank    50,0

 4.–5. Konjunktuuriinstituut    48,5

 4.–5. Nordea pank    48,5

 6. Redgate Capital    48,0

 7. Postimees    47,5

 8. Rahandusministeerium    45,5

 9. LHV pank    43,0

 10. Heido Vitsur (Arengufond)    42,0

 11. Tarkinvestor    40,5

* kohapunktide summa – täpseima prognoosi eest sai 11 punkti ja suurima möödalasu eest 1 punkti.