/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2008/12/11/104039t1h3c9b.jpg)
Teisipäeval jõustub 25 Euroopa Liidu (EL) sõlmitud fiskaallepe, mis peaks piirama selle osalisriikide riigieelarve puudujääki ja valitsuse võlakoormat.
Homme jõustub EL-i riikide eelarvedefitsiiti ja võlga piirav fiskaallepe
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pikema nimega majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu järgi peab iga sellega ühinenud riigi eelarve olema tasakaalus või ülejäägis. See nõue loetakse täidetuks, kui eelarve struktuurne puudujääk ei ületa 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP).
Sellest reeglist on eelnõu kohasel võimalik ajutiselt kõrvale kalduda vaid erandlikel asjaoludel. Riigid, mille võlatase on oluliselt alla 60 protsenti SKP-st ning mille riigirahanduse riskid on madalad, võivad lubada ka struktuurset puudujääki üks protsent SKP-st.
Lepingu kohaselt tuleb eelarve tasakaalu reegel fikseerida eelistatavalt riikide põhiseadustes või muudes iga-aastase eelarveprotsessi suhtes siduvates ja alalise iseloomuga õigusaktides. Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu koostamise eest vastutab rahandusministeerium. Reegel tuleb riigisisesesse õigusesse üle võtta ühe aasta jooksul alates lepingu jõustumisest.
Muu hulgas sätestab lepe ka lepinguosaliste õiguse anda fiskaalkokkulepet rikkunud riik Euroopa Kohtusse. Kui kohus leiab, et lepinguosaline ei ole täitnud kohtuotsust, võib ta määrata põhisumma või karistusmakse, mis on asjakohane ja mis ei ületa 0,1 protsenti asjaomase lepinguosalise SKP-st. Euroopa Kohtu määratud trahvid euroala riikidele makstakse Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM). Teistele lepinguosalistele määratud summad makstakse Euroopa Liidu üldeelarvesse.
Euroopa Komisjonile antakse ülesandeks jälgida liikmesriikide eelarve seisundit ning riigivõla kujunemist. Samuti kinnitatakse taas, et riikide võlakoormus ei tohi ületada 60 protsenti SKP-st.
Riikidel on leppe järgi aega reeglite oma riigisiseses õiguses vastuvõtmiseks 2014. aasta alguseni, seda kontrollib Euroopa Komisjon. Kui mõni leppes osalev riik pole ka komisjoni nõude peale vastavaid seadusemuudatusi vastu võtnud, võib teine leppega liitunud riik asja Euroopa Kohtusse anda.
Fiskaalleppe allkirjastasid tänavu 2. märtsil Euroopa Ülemkogul kõigi EL-i liikmesriikide peaministrid või presidendid peale Tšehhi ja Suurbritannia. Eesti poolt allkirjastas lepingu peaminister Andrus Ansip. Riigikogu ratifitseeris leppe 17. oktoobril 63 poolthäälega, vastu ega erapooletuid ei olnud.
Leppe jõustumiseks oli vaja, et selle ratifitseeriks 12 euroala riiki. Soome andis hoiule fiskaalleppe ratifitseerimiskirja ülemöödunud nädala reedel. Enne Soomet oli leppe ratifitseerinud euroala riikidest Austria, Küpros, Saksamaa, Eesti, Hispaania, Prantsusmaa, Kreeka, Itaalia, Iirimaa, Portugal ja Sloveenia. Euroalasse mitte kuuluvatest riikidest on leppe ratifitseerinud Taani, Leedu, Läti ja Rumeenia.
Septembris otsustas Saksamaa konstitutsioonikohus, et fiskaallepe on riigi põhiseadusega kooskõlas, lubades sellega Saksamaa presidendil Joachim Gauckil leppe ratifitseerimise välja kuulutada.