Aivar Sõerd: stabiilne kasv jätkub uuel aastal
31. detsember 2012, 15:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti majandusel läks lõppenud aastal hästi. Stabiilne majanduskasv, soodne ärikliima ja majanduspoliitika ennustatavus on olnud otsustavad tegurid väikeriigi majanduse arenguks. Tänase globaalse võlakriisi olukorras omandab erilise tähtsuse ka riigi rahanduse olukord, kirjutab riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd (Reformierakond).
Võlakriisi sattunud riikide puhul on reeglina valitsused pidanud minema maksude tõstmise teed. Need sammud on olnud sunnitud ja tingitud muutunud olukorrast, seega ettevõtetele ja investoritele ootamatud. Korras rahandusega riikide puhul on majanduskeskkonna järsu muutuse risk väike.
Eesti majanduse kohta tehtud viimane prognoos lubab järgmisel aastal 3 protsendi lähedase majanduskasvu jätkumist ja siinkohal tuleb öelda, et teiste institutsioonide hilisemad prognoosid pigem ületavad seda. Riigi rahanduse seisukohast iseloomustas lõppenud aastat ka maksutulude prognoositust parem laekumine. Kasvu jätkumise põhiline eeldus on välisnõudluse püsimine ja meie eksportiva sektori areng.
Ilmselgelt meie väljavaated sõltuvad peamiste ekspordiriikide Soome ja Rootsi majanduste seisust. Põhjamaadele ja ka ülejäänud Euroopale prognoositakse majanduse elavnemist järgmise aasta teisest poolest, aga selle eelduseks on võlakriisi järk- järguline lahenemine. Esialgu peetakse võlakriisi lahenemise märgiks kriisi keskmes olevate riikide võlakirjade tootluste alanemist eelmise aasta teises pooles. Aga toimunud leevendus tulenes ikkagi ennekõike keskpanga otsusest käivitada uued programmid otsustavaks võlakirjaturule sekkumiseks.
Liikmesriigid on küll saavutanud mõningat edu defitsiidi kontrollimisel ja majanduste ümberkorraldamisel, aga ilma keskpanga sekkumiseta vaevalt et intresside tuntavat alanemist oleks toimunud. Keskpanga meetmed ei saa olla kriisilahenduse põhisisu ning need ei lahenda sisulisi probleeme võlakriisi keskmesse sattunud riikides. Nende lahendamine on riikide endi kätes, keskpanga sekkumine annab selleks riikidele lisaaega.
Kinnituseks sellele, et me saame ikkagi rääkida vaid võlakriisi stabiliseerumisest, mitte selle lahenemisest, on andmed liikmesriikide laenukoormuse kasvu jätkumisest ka järgmisel aastal. Eurotsooni riikide võlakoormus tõuseb 94,5 protsendi tasemele, intressikulu 3,3 protsendi tasemele SKP suhtes.
Võlakriisi eelsele 70 protsendi tasemele jõudmist lähiaastatel näha ei ole.
Meie konkurentsieelis on meie majanduse seotus tugevate põhjamaade majandustega, soodne maksukeskkond ning samuti Euroopa riikide võrdluses madalamad tööjõukulud. Argumentidena tuleb veel välja tuua riigi rahanduse usaldusväärsuse, kuulumine eurotsooni ja finantssektori tugevuse. Paljud riigid otsustasid aastatel 2009-2010 fiskaalvahenditega majandust elavdada, tulemuseks oli võlakriisi süvenemine. Kuna meie laenurahaga majanduse turgutamise teed ei läinud, siis saime omakorda kasvueelise, kuna laenude tagasimaksmise ja intressikohustuse puudumise arvelt on võimalik majandusse investeerida täna.
Uue aasta soovitus oleks eelkõige, et riigi majanduspoliitika oleks ette ennustatav ja säiliks soodne ettevõtlus- ja maksukeskkond. Kuna palgasurved jätkuvad järgmisel aastal, siis on olemas risk, et palgakasv hakkab ületama tootlikkuse kasvu. Juhul kui tellimused Euroopast hakkavad vähenema, tuleb ettevõtetel otsida ekspordivõimalusi väljastpoolt Euroopat.
Paljudes valdkondades aitavad nõudlust hoida ja kasvata riigieelarves kavandatud avaliku sektori suuremahulised investeeringud, seda nii põhimaanteede ehituseks ja kohalike teede hoiuks kui ka investeeringud veemajanduse objektidesse ja energiasäästuks. Valitsussektori investeeringuid on järgmiseks aastaks kavandatud summas ligi miljard eurot. Pool sellest on välistoetuste vahendid ja praeguse eelarveperioodi vahenditest on suur osa veel kasutamata. Uuel aastal on otsustava tähtsusega pikaajalise Euroopa Liidu eelarve kinnitamine.
Oluliseks sündmuseks uuel aastal võib lugeda ka võimaluse, et Läti täidab eurotsooni täisliikmeks saamise tingimused. Kui see õnnestub, on sellel sündmusel suure tähtsus kogu siinse majanduspiirkonna jaoks.
Hoolimata meie majandust osutavatest välisriskidest, peaks ka uus aasta tulema korralik kasvuaasta. Jätkuvad investeeringud energeetika- ja logistikasektoris ning eksportivas sektoris tervikuna. Ehitussektoris kasvatavad nõudlust riigi suuremahulised investeeringud. Jätkuvalt läheb hästi turismisektoril.