Hiiumaal tahetakse mahetootmist laiendada

Erik Henno
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mahemärk.
Mahemärk. Foto: Aldo Luud / SL Õhtuleht.

Hiiumaal, mis on rahvaarvuga võrreldes konkurentsitult mahedaim maakond, otsiti vastust küsimusele, kas mahetootmine on saare tulevik.

Eesti mahepõllumajanduse arengukava eesmärk on suurendada kodumaiste mahetoodete osa Eesti toiduturul kolme protsendini. Mahetootjaid peaks nelja aasta pärast olema 2000, enim mahetootjaid on praegu Võrumaal, Saaremaal ja Hiiumaal, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».

Hiiumaal esimesena 20 aastat tagasi talu taastanud Tiiu Alas alustas ühe, emalt päranduseks saanud mullikaga ja sovhoosist ostetud traktoriga T-25. Praegu on Andruse-Jürna talu laudas paarkümmend lüpsilehma ja kadakate vahel üle 40 lihaveise, lisaks paarkümmend lammast ja üle 30 kana.

Alaste perele on mahetootmine elustiil ja Tiiu Alasele meeldib, et loomi on parasjagu nii palju, et neid kõiki nimepidi tunda.

Mahetoit on maitsvam kui tavapärane, seda kinnitab Eesti teadlaste poolt rottidel tehtud katse, mis näitas, et rott eelistab mahedat. Hiiumaal kasvanud õun on parem kui poeõun sellepärast, et puu on pidanud selle vilja saamiseks rohkem vaeva nägema.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles