/nginx/o/2012/12/28/1504422t1h316a.jpg)
Kriisil on Kreeka ühiskonnale laastav mõju: suureneb depressioonide ja enesetappude arv, kirjutab Briti majandusleht Financial Times.
Kriisil on Kreeka ühiskonnale laastav mõju: suureneb depressioonide ja enesetappude arv, kirjutab Briti majandusleht Financial Times.
Psühholoog Lisa Kalbari on viis aastat jälginud kriisi mõju kreeklaste tervisele ning kinnitab, et rekordiline tööpuudus ja sellest tingitud ebakindlus tuleviku suhtes on kreeklaste vaimset tervist laastanud ja see mõju üha süveneb. «Palju on paanikahäireid. Vanemale põlvkonnale on see justkui traumajärgne stress. Nad on üle elanud sõja ja vaesuse ning nende jaoks on see väärikuse küsimus: nad ei taha, et neid taas alandatakse,» rääkis ta.
«Kasvu on näha kõike psüühikahädade puhul- ärevus depressioon, unehäired, asotsiaalne käitumine,» tõdeb Kreeka vaimse tervise kliiniku kliiniline psühholoog Argyro Voulgar. Tema sõnul on vanemate psühholoogilise surve tõttu kannatavate lapspatsientide arv 2006. ja 2011 aasta vahel kasvanud 51 protsenti.