Muusikaekspert: Eesti muusikute jaoks on nende tegevus pigem hobi

Ewert and the Two Dragons Lätis Positivusel. Foto: Jelena Rudi

MTÜ Eesti Muusika Eksport juht Juko-Mart Kõlar hindab Eesti muusikute läbilöögivõimet välisturgudel ja räägib Ewert And The Two Dragons eduloost maailmas. Ta leiab EAÜ detsembri uudiskirjas, et lisaks Kerlile, Dragonsitele ja Iirisele on Eestis üldse veel vaid 5-6 artisti, kellel oleks olemas rahvusvaheliseks läbilöögiks vajalik x-faktor.

Kõlari sõnul puudub valdaval osal Eesti muusikutel ambitsioon rahvusvaheliseks karjääriks, neile on muusika pigem hobi. «Eestis antakse aastas välja 100-300 uut heliplaati, millest igaühte müüakse keskmiselt 200 tükki. Jaan Tätte ja Ewert And The Two Dragons on müünud plaate ka 10 000 ligi, kuid nad on erandid. See tähendab, et enamus muusikuid plaadimüügiga rikkaks ei saa,» räägib Kõlar. «Suurem osa Eesti muusikuid elatab end kontserdiandmisest, kuid see fakt räägib pigem kõigesööjatele meele järele olemisest, mis on aga üha kitsamalt segmenteerunud muusikamaailma minnes pigem takistuseks.»

Dragons teeb kitsa segmendi muusikat, mis on segu popist, folgist ja jazzist ning sellisele muusikale oleks Eestis kuulajaid vaid viie suurema kontserdi jagu aastas, usub Kõlar.

 

Illusioon internetis rikkaks saamisest

Kuigi digitaalmaailm loob illusiooni, justkui võiks iga muusik hakata ise enda manageriks ja end internetis üle ilma levitada, on tegelikkuses managerita pea võimatu edu saavutada, leiab Kõlar. «Olgugi, et targemad bändid oskavad juba oma muusikat internetis müüa läbi i-Tunesi kataloogide «agregaatorite», on see siiski vaid võrdne tulistamisega kosmosesse. Selleks, et sind märgataks ja sa võiks teenida Eesti keskmise kuusissetuleku, peaks su lugu näiteks juhtivas internetipõhises muusikakuulamise keskkonnas Spotify saama 4 miljonit kuulamist kuus!,» räägib ta.  «Asjatundjad kipuvad olema ühel meelel, et rahvusvaheliseks eduks on 50 protsendi ulatuses tarvis suurepärast muusikat ja 50 protsendi ulatuses suurepäraseid taustajõude eesotsas manageriga. Päris kindlasti aga pole mõtet uskuda imedesse, et „teeme siin vaikselt head asja ja küll keegi varem või hiljem meid märkab.“

Drangosite eduloost

Dragonsite edulugu sai alguse professionaalse noore põlvkonna muusikamanagerist Toomas Olljumist, kes tegi muuseas strateegiliselt väga olulised otsused, keelates neil esinemised erinevatel suvetuuridel ja pubides, mis oleks mõnes mõttes bändi «liivakasti» paika pannud ja oluliselt nende brändi väärtust vähendanud. Teine strateegiliselt õige otsus oli alustada lähiturgudelt - Lätist, Leedust ja Soomest, et saada rahvusvaheline kogemus ja liikuda sealt edasi.

Esimesel paaril aastal vahetasid Olljum ja mitmete Eesti festivalide peakorraldajad Dragonseid teistele rahvusvahelistele festivalidele sealsete artistide vastu. Mitme osapoole pingutus andis bändile ka tugevama läbilöögi. Kui neil «vahetatud» festivalidel jooksis Olljum terve aja ringi visiitkaartidega ja püüdis luua kontakte, siis 2012. aastal Tamperes «Musikki & Medial», kus esineti taaskord täismajale, kogunes pärast kontserti Olljumi ümber iseseisvalt juba kümneid visiitkaardi pakkujaid. See oli suur läbimurre.

Kõlari sõnul saabus Dragonsite suurim läbimurre sel aastal, mil pärast Hamburgi «Reeperbahn» festivali kontserti koperdas lava poole üks 70-aastane vanahärra ja soovis rääkida manageriga. Tegu oli Seymour Steiniga, kes on üks kolmest plaadimaailma juhtfiguurist, kes otsustab sisuliselt kõik Warneri plaadilepingud. Seymour on muuseas sõlminud lepingud selliste artistidega nagu Madonna, the Ramones, Depeche Mode jt. Ja nüüd saidki Dragonsid esimese Eesti bändina Warneriga lepingu. «Kui maailmas loetakse eduka artisti mõõduks 100 rahvusvahelist kontserdit aastas, siis Dragonsitel on sel aastal juba 110-120 kontserti selja taga. See on ka lagi, kust edasi võivad vaid kasvada auditooriumid,» räägib Kõlar. «Lisaks on Dragonsid juba sõlmimas teadaolevalt mahukaimaid Eesti popartistide litsenseerimislepinguid. Näiteks selle üle Prantsusmaa levinud McDonaldsi 15 sekundilise reklaamklipiga.»