Tallinn hüvitab energiamärgise taotlejaile 1500 krooni
18. aprill 2009, 17:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Energiamärgise saanud korteriühistud võivad kulude katteks Tallinna linnalt hüvitist küsida. Linn kannab märgise 1500-3500 kroonisest maksumusest 1500 krooni.
«Energiamärgis on dokument, mis annab teada kui palju hoone kütmisele, jahutamisele, vee soojendamisele, ventilatsioonile ja valgustusele energiat kulub,» ütles abilinnapea Eha Võrk, teatas Raepress. «Ühtlasi tehakse energiamärgises ettepanekud energiavajaduse vähendamiseks konkreetsete meetmete rakendamiseks.»
Korteriühistul, kellel on ehitisregistri andmete kohaselt olemas kehtiv energiamärgis, on õigus taotleda linnalt ühekordset toetust summas 1500 krooni. Energiamärgise soetamiseks kulub asjaoludest sõltuvalt 1500 kuni 3500 krooni. Energiamärgiste väljastamise volitust omavate ettevõtjate andmed leiab Majandustegevuse registrist http://mtr.mkm.ee.
Energiamärgise tellib hoonele korteriühistu juhatus. Peale energiamärgise saamist võib Tallinna Linnavaraametile kulude katmise taotluse esitada.
Olemasolevatele hoonetele väljastatav energiamärgis kehtib kümme aastat. Samas võib enne tähtaja lõppu uue energiamärgise tellida, juhul kui näiteks läbiviidavad ulatuslikud renoveerimistööd maja energiakulu märkimisväärselt vähendavad.
«Mõistlik energiatarbimine on Euroopa jätkusuutlikkuse üheks aluseks,» ütles Võrk. «Tallinn on liitunud Linnapeade Paktiga, millega oleme võtnud kohustuse rakendada meetmeid energia kokkuhoiuks.»
Energiamärgis näitab, kui energiasäästlik on soetatav kinnisvara. Mida kõrgem on hoone energiatõhususe klass (Ast kuni Gni), seda väiksemad on energiaarved.
Energiamärgis on vajalik selleks, et korteri soetaja teaks, millised hakkavad olema tema elektri- ja soojaarved. «Ei osta me ju autot, ilma et uuriks, kui palju see bensiini võtab,» võrdles Võrk.
Võrgu sõnul on linnal korteriühistutega hea koostöö. «Oleme pidanud vajalikus neid aktiivseid ühistuid, kes oma elukoha kvaliteeti parandada soovivad, erinevate meetmetega toetada,» ütles Võrk. «Viimaste aastate jooksul on linn ühistuid toetanud kokku ca 65 miljoni krooni ulatuses.»