Lumehang on talvisel grillimisel igati abiks

Kuigi talvine grillimine eeldab selle töö ettevõtjalt suuremat tähelepanu ja täpsust, võib hetkeks ahju valvama jätta näiteks ka lumememme, keda suvel kusagilt abiks võtta pole. Kui lubate talle, et tema ninaporgandit koos paprika ja sibulaga restile ei pane, on ta hea meelega isegi hilisõhtul nõus ahju kõrval kükitama. Foto: Küllike Rooväli

Ka talvisel ajal saab õues edukalt liha ning puu- ja köögivilju grillida, tuleb vaid teada paari nippi.

Talvise grillimise puhul ei loe mitte niivõrd külmakraadid, vaid tuul, sest see jahutab külmast märksa enam, rääkis Santa Maria profikokk Ilmar Räni, kes on ise aastaid talviti õues grillinud.

Kuigi kokk odavaid kuppelgrille nende liiga väikese süvise tõttu ei soovita, saab ka nendega külmal ajal hanges grillida. «Viskate lumehangest paar labidatäit lund ära, et maapind oleks väljas, ja panete sinna madalate jalgadega grilli,» jagas ta näpunäiteid.

Oluline on silmas pidada, et grilli ja lumehange vahele jääks 20 sentimeetrit ruumi, ning üks külg tuleb veidi lahti jätta, et grillile ligi pääseks.

«Lumi on halb soojusjuht ja tekib olukord, nagu oleks grill villa sees. Nii hoiab hang sooja ega lase ka tuult ligi,» selgitas asjatundja.

Talvisel ajal grillides tuleks meeles pidada, et sütt tasuks hoida toas soojas, sest siis süttib see kiiremini. «Kõige mõistlikum on kasutada süütekorstnat, sest siis pole külmaga vaja õliga mässata,» soovitas kokk.

Kaas tagab õige kuumuse

Räni sõnul müüakse süütekorstnaid ehituspoodides ja need on tänuväärt abilised ka suvel grillides.

«Ühe korra ostate, see läheb küll aastatega pisut veidi rooste, aga saate ikkagi kaua kasutada,» lausus asjatundja, kelle sõnul on olemas ka ühekordsed süütekorstnad, kuid need pole nii head.

«Malmgrill on väga hea siis, kui see on soe, ehk sellega on mõtet mässata siis, kui sinna sisse teha lõke ning ise süsi teha, aga iseasi on, kas seda talvel viitsitakse teha,» arutles kokk.

Räni lisas, et malmgrilli suur miinus on, et üldjuhul puudub neil kaas. «See peaks aga igal grillil olema, sest siis liigub kuumus ühtlaselt ja küpsetab nii pealt kui ka alt,» pani ta grillijatele südamele.

Peale kaane on grillimisel väga olulised abivahendid ka 30–40 sentimeetri pikkused tangid, millega saab tõsta kõike, välja arvatud kala. Kala jaoks on parim tavaline pahtlilabidas.

Kindlasti ei tohiks grillimise ajal liha tõsta kahvliga, sest siis jookseb lihamahl lihtsalt välja. Need on koka sõnul komplektides vaid selleks, et valmis liha lõikamise ajal kinni hoida.

«Talvel grillides peaks varuma rohkem aega ja sütt,» sõnas Räni, kes soovitas sättida grilli nõnda, et ühel pool oleks söehunnik ja teisel pool fooliumis veeanum, mille kohal liha küpsetada.

«Külmaga, kui saab ise grillimise ajal toas olla, tasub grillida suuri tükke. See võtab küll kauem aega, aga liha tuleb mahlasem,» lausus ta.

Koka hinnangul oleks kilone tükk sellisel juhul kõige mõistlikum. Kui aga soovitakse küpsemise ajal õues olla, siis tuleks valida väikesed ja kiiresti valmivad tükid.

«Kaelakarbonaadi on kõige lihtsam teha, sest seda ei ole võimalik ära rikkuda,» oli ta veendunud. «Abaliha ei ole mõtet grillil teha, sest see tahab pikka aega madalat kuumust saada.»

Kilone lihatükk küpseb talvel umbes poolteist tundi. Pärast seda tuleks see keerata fooliumi nii, et läikiv pool jääks sissepoole, ja viia tuppa 10–15 minutiks järelvalmima.

Liha lõikamiseks on õige aeg siis, kui saab juba kätt rahulikult fooliumi vastas hoida. «Kui kohe lõigata, siis jookseb lihamahl lõikelauale, aga see peab olema suus, mitte laual,» rääkis Räni.

Mõnus lihakõrvane

Talvise grillimise teevad mõnusamaks raadiosaatjaga termomeetrid. «Ise istud toas soojas ja liha küpseb vaikselt õues. Kui on kolm minutit liha valmimiseni, siis annab andur sellest märku, aga kui liha küps, siis hakkab termomeeter lärmi tegema,» kirjeldas kokk, kes on sellist termomeetrit kasutades grillinud ka kortermaja õues.

Räni kogemus näitab, et talvel ei taha alguses keegi välja grillima minna. «Aga kui pidu juba käib, siis pannakse hea meelega jope selga ja minnakse õue,» rääkis ta.

Koka sõnul on kõige paremad asjad grillimiseks hooajalised viljad, sest muul ajal ei ole neil maitset. «Talvel võiks grillida õunu, aga varsti algab talvine mangohooaeg, millest võiks teha suured tükid ja grillilt kergelt läbi lasta,» tõi ta näiteid.

Grillitud mangot sobib niisama pakkuda, aga sellest saab ka hea salati, segades seda granaatõuna ja pomeloga.

Kuni uue aastani sobib grillile panna koorega kartuleid. «Sealt edasi on neil koor paks ja silmad lähevad sügavamale,» selgitas Räni.

Kokk soovitas koorega kartulid korralikult puhtaks pesta ja keeta poolkõvaks, seejärel aga lõigata pooleks ja panna lühikeseks ajaks grillile. «Nii saab neile mõnusa koore ümber,» lubas ta.

Nõnda grillitud kartulite juurde pole vaja midagi muud kui soola ja pipart, juurde sobivad ka mitmesugused ürdid. «Muidugi, kui kartul on juba praegu kole, siis ei tasu seda üldse grillile panna,» märkis kokk.

Kaudses kuumuses sobib grillida ka lillkapsast. «Tal tuleb selline mõnus röstitud maitse,» lubas kokk.

Ka saab pannil grillida saia, kastes selle enne muna, piima ja kaneeli segusse. Grillitud leiba võib hõõruda küüslauguga.

Vardad toorest puust

Räni rõhutas, et grillida peab olema mugav ning pigem tasub teha lihtsalt ja hästi kui keeruliselt ja mitte nii hästi. Ühtlasi soovitas ta talvel grillides kasutada rohkem vürtse.

«Näiteks parti või hane saab maitsestada piparkoogimaitseainega, sealihale võib lisada veidi kaneeli. Pipra asemel proovige vürtse, sest need maitseained käivad külma ilmaga hästi kokku,» jagas kokk näpunäiteid.

Talvisesse metsa minnes aga pole Räni sõnul mõtet grilli kaasa võtta. «Ühekordseid grille ei soovita ma üldse, aga kui lõket teha, pole mõtet grilli kaasa vedada,» oli ta veendunud.

Kokk soovitas teha toorest puust vardad, need ära koorida ja lükkida sinna otsa lihaviilud. «Panete need lõkke poole kaldu, mitte päris selle kohale, ja siis küpsetate nii ühelt kui ka teiselt poolt,» selgitas ta. Niimoodi küpsetades tuleb aga liha pidevalt jälgida.