Hansson: esimest korda on tunne, et kriisist võib välja saada

Andrus Karnau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Panga president Ardo Hansson ütles, et Eesti olukord on päris hea. Keskmine palk kasvab aastas ligi kuus protsenti, majanduskasv ei ole küll nii kiire, kui tahaks, aga ometi üks kiiremaid euroalal.
Eesti Panga president Ardo Hansson ütles, et Eesti olukord on päris hea. Keskmine palk kasvab aastas ligi kuus protsenti, majanduskasv ei ole küll nii kiire, kui tahaks, aga ometi üks kiiremaid euroalal. Foto: Peeter Langovits

Kui neli-viis kuud tagasi tundus küsitav, kas kriis üldse kunagi lõpeb, siis nüüd on kujunenud positiivsete sündmuste ahel. See on esimest korda tekitanud tunde, et kriisist on võimalik välja saada, kinnitab Eesti Panga president Ardo Hansson.

Olete olnud pisut enam kui pool aastat Eesti Panga president ja Euroopa Keskpanga nõukogu liige. Mis teemal oli teie esimene sõnavõtt keskpanga nõukogus?

Sõnavõtte on praeguseks juba nii palju olnud, et ei tule enam meelde.

Mis on Eesti teema Euroopa Keskpangas?

Euroala üldine areng, sest Eesti väikese avatud majanduse käekäik sõltub ekspordist. Euroopa on praegu peaaegu Eesti riigisisene küsimus. Kitsast teemat ei ole. Eesti majanduskasv on kolm protsenti, aga sellega ei tahaks leppida. Ainus viis majanduskasvu kiirendada on see, kui kaubanduspartnereil läheb paremini. Euroopa kindlustunde kasvatamine on tähtis, sest ebakindlus vähendab varem või hiljem nõudlust meie kaupade järele.

Te olete väikese riigi väikese keskpanga president, kuidas tunnete end Euroopa Keskpanga nõukogu istungil?

Hästi tunnen, sest üldteemasid olen õppinud ja nende kallal töötanud. Samas, keskpanga arutelud on äärmiselt tehnilised ja tuleb veel päris kaua õppida, et suuta mõne tehnilise teema detailide üle sõna võtta.

Kuidas te Euroopa Keskpanga presidendi Mario Draghiga läbi saate?

Mina arvan, et päris hästi. Meil on olnud väga hea klapp Mario Draghiga. Maailmavaade on meil sarnane, aga jutud ajakirjanduse sahinate rubriigis on natuke ülepaisutatud.

Eesti valitsus on ajanud aastaid ranget eelarvepoliitikat, kogu ühiskond on teinud suuri kärpeid. Rahvas on talunud seda pikka aega vaikides, protestimata, kuid tänavu on kannatus katkenud. Kas on õige arvata, et viimaste kuude väljaastumiste põhjus on ennekõike majanduslik rahulolematus?

Seda näeb mitmes valdkonnas, kus palgasurve on hakanud kasvama. Inimesed on pidanud püksirihma pingutama. Nad ootavad, et majanduse toibumine oleks kiirem. Buumiajal harjuti kiire palgatõusuga ja inimesed loodavad, et see aeg võiks tagasi tulla. Aga tasub meeles pidada, et keskmine palk kasvab meil aastas ligi kuus protsenti, majanduskasv ei ole nii kiire, kui tahaksime, aga on ometi üks kiiremaid euroalal. Meie võimaluste juures on olukord päris hea.

Aga mida teha, et rahvale paremat elujärge pakkuda?

Kõik sõltub pikaajalisest majanduskasvust ja euroala kriisi lahendamisest. Kui Euroopas kasvab kindlustunne, siis paraneb ka meie käekäik.

Kui kaugel on VEB fondi tehingute uurimine?

Uurimine on lõpusirgel. Audit on enam-vähem valmis, aga ma ei ole detailideni kursis auditi tulemustega. Avalikustame auditi jaanuari teisel poolel. Panga nõukogule tutvustame tulemusi 15. jaanuaril.

Kas Eesti äri- ja poliitilisel eliidil on põhjust auditit karta?

Seda ma ei oska öelda.

Tuleval aastal lähevad Eestis tegutsevatest pankadest Swedbank, SEB ja Nordea Euroopa Keskpanga kontrolli alla. Mida see võrreldes praegusega muudab?

Pankadele lisandub Frankfurdi kontroll, mis ei alga enne 2014. aastat. Tulev aasta kulub selle ülesehitamiseks. Keskpanga kontroll peaks andma pangandusest terviklikuma pildi, sest praegu on pangad tegutsenud piiriüleselt, aga järelevalve igas riigis eraldi.

Kuidas ületada lõhet euroala ja sinna mitte kuuluvate pankade kontrollimisel?

Rootsi ei liitu uue järelevalvega, nende pankadega säilib status quo. Meie jaoks on see keeruline, sest meie pankade mõned emapangad kuuluvad ja teised ei kuulu ühtse järelevalve alla. See on väljakutse, aga ma arvan, et sellega saab hakkama.

Eesti pangandusjärelevalvet ei huvita absoluutselt tarbijateemad: teenuste pakendamine, hinnatasemed. Kas see peaks muutuma?

Finantsinspektsioon on püüdnud finantskirjaoskust parandada, aga seda peaks täpsemalt määratlema, kelle ülesanne see on. Olen nõus, et finantsteadlikkuse ja finantsasutuste käitumisstandardite tõstmine ning info jagamine laenutingimuste kohta on teemad, millega tasub tegeleda. Asjad on paremuse suunas liikunud, aga finantsinspektsioon ja valitsus saavad veel rohkem teha.

Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik on rääkinud järelevalve uuendamisest. Milliseid ümberkorraldusi on vaja finantsinspektsioonis teha?

Pangandusjärelevalve üleandmine Euroopa Keskpangale toob kaasa muutused, aga mul ei ole praegu detailideni täpset tervikpilti, kuidas asju teisiti teha.

Mida toob uus aasta Euroopa majandusele?

Majanduskasvu poolest tuleb kasvuta või vähese kasvuga aasta, mille esimene pool toob vaikse languse ja teine pool loodetavasti vaikse tõusu... Aga tuleb ka aasta, mil viimaste kuude positiivsed reformid kinnistuvad ja võivad mõjutada positiivselt.

Mis seisus on praegu Eesti majandus?

Eesti majanduse tasakaal on habras. Varem muret teinud näitajad – jooksevkonto puudujääk, kiiresti kasvavad laenud, ülisuur või -väike tööpuudus – on tasakaalu lähedal. Riigieelarve on tasakaalu lähedal, tööpuudus on pikas perspektiivis liiga kõrge, aga umbes seal, kus veelgi vähenedes hakkaks mõjutama inflatsiooni. Aga väljavaated on ebakindlad, sest asjad võivad areneda maailmas või Eestis üllatavalt positiivselt või negatiivselt. Inimesed on kogu maailmas ebakindlad, sest euroala, Hiina, USA või Jaapani majandusolukord võib kergesti muutuda. See ei anna julgust investeerida ega tarbida.

Euroopa Keskpank on lõpetanud ühe võlakirjaostuprogrammi ja välja kuulutanud uue. Miks?

Võlakirjaostud püüavad euroala killustumist vähendada. Mõnda piirkonda voolab raha sisse, näiteks Saksamaale, sest pakub investoreile kindlustunnet, mistõttu intressimäärad langevad. Perifeeriariikides on aga intressimäärad väga kõrged. Mõnes mõttes on vahed põhjendatud, sest mõned riigid ajavad paremat majanduspoliitikat kui teised. Aga kui intressimäärade erinevus tuleneb hirmust euro tuleviku pärast, siis selle vastu tasub võidelda, mitte päevast päeva, aga dramaatiliste stsenaariumite ärahoidmiseks.

Keskpank ei tohi valitsusi finantseerida. Kust läheb piir riikide kaudse finantseerimise ja rahapoliitiliste meetmete vahel?

See on keeruline küsimus, mille vastus sõltub traditsioonidest. Ameerikas on võlakirjade ost igapäevane rahapoliitika, seal pole küsimustki piirist. Euroopas on pilt teine. Mõni ütleb, et keskpank on piiri lähedal, mõni, et oleme piiri peal, kolmas aga, et oleme piiri ületanud. See sõltub maailmavaatest. Ma ise näen, et võlakirjade ost järelturult ei ületa [riikide kaudse finantseerimise] piiri, eriti kui see on seotud range tingimuslikkusega. Kui osta tingimusteta, siis see on piiri lähedal, aga kui ostuga kaasneb range majandusprogramm, mis näeb ette näiteks eelarvepuudujäägi vähendamist, siis ma arvan, et piir ei ole ületatud, sest lõppkokkuvõttes valitsuse rahastamine väheneb, olenemata allikast.

Kas siis varasem keskpanga võlakirjaostuprogramm oli riikide kaudse finantseerimise ja rahapoliitika vahelise piiri ületamine?

Ma olen nõus, et me olime piirile väga lähedal.

Kui suured on erimeelsused euro­ala keskpankade juhtide vahel?

Seda on keeruline mõõta, sest majandusteadlastel on erinevad koolkonnad, erinevad maailmavaated. Me ei ole absoluutselt üksmeelsed, aga väga harva on lahkhelid põhimõttelised. Erimeelsused on selles, kuidas hinnastabiilsust tagada, ning kui jõuliselt ja milliste meetmetega sekkuda.

Miks te augustis hääletasite rahapoliitiliste otsetehingute (OMT) poolt, kui Bundesbanki president oli vastu?

Igaüks peab ise otsustama, kas toetada või mitte. Euroopa Keskpanga otsused ei ole mustvalged, vaid on nüansirikkad. Viimaste kuude areng euro­alal on olnud lootusandev. Neli-viis kuud tagasi tundus küsitav, kas üldse kunagi kriis lõpeb, aga nüüd on tekkinud positiivsete sündmuste ahel, mis on tekitanud esimest korda lootustunde, et kriisist on võimalik välja saada.

Mis süstib teisse lootust?

Euroala ääreriikide võlakirjade tootlus on oluliselt vähenenud, tuumikriikide võlakirjade tootlus isegi natukene suurenenud. See on positiivne, sest turu intressimäärad võivad olla ka liiga madalad. Paljudes riikides liiguvad asjad aeglasemalt, kui tahaks, aga ikkagi õiges suunas.

Kogu euroala eelarve puudujääk väheneb, eriti on see vähenenud problemaatilistes riikides. Jooksevkonto defitsiit on paljudes riikides vähenenud, struktuurseid reforme teostatakse, Euroopa kriisihaldus ja -ennetusmehhanism on loodud – ma ei näe ühtegi valdkonda, kus asjad liiguksid vales suunas. Senisest parem struktuuri- ja makromajanduspoliitika peab varem või hiljem tooma kaasa muutused. Praegu pole ainult meeleolud paremad, vaid asjade sisu on parem.

Mu meelest Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank ongi võidelnud kriisiga peamiselt ilusate lubaduste ja loosungite abil.

Ma ei ole sellega nõus, sest riigid teostavad ka reforme. Ka Kreeka valitsus on hakanud asju palju tõsisemalt võtma – seaduste muutmine, palgakärped, maksutõus. Need on olnud poliitiliselt keerulised otsused. Ka teistes riikides on panku saneeritud ja restruktureeritud. Riigid on tugevamad kui pool aastat tagasi. Alati võiksid asjad kiiremini minna. Eesti kogemuse järgi oleks jõuline tegutsemine, kasvõi eelarve tasakaalustamine, hea lahendus, aga igal riigil on oma võimalused ja sisepoliitika. Lihtsalt peab vaatama, kas poliitikud ajavad asja siiralt, ise usuvad sellesse, mida teevad, ja see usk on mitmes riigis kasvanud.

Millal hakkab tööle Euroopa ühine rahandusministeerium?

Ma ei usu, et see on realistlik või kasulik lühiajalises perspektiivis. Pikaajalises perspektiivis – 10–20 aastat – on see üks variant, aga võib ka karmistada euroala ühise toimimise reegleid ja nõudeid.

Kreeka võlgu on nüüdseks kärbitud kaks korda. Millal on kolmas kord?

Kreeka majanduse käekäiku on väga raske prognoosida. Me ei tea, millal Kreeka majandus hakkab kasvama või kui palju on vaja veel eelarvet kärpida, et aastaks 2020 oleks võlg täpselt nii ja nii suur. Praegu vähemalt on Kreeka valitsus pingutusi teinud.

Kuigi formaalselt pole riigid Kreekale laenuraha kinkinud, on Kreeka intressidest loobudes ja intresside maksmist kümne aasta võrra edasi lükates saanud tasuta raha. Kui mõistlik see on?

See on Euroopa ja maailma panus, et Kreeka tervikpilti parandada. Mõistlik või mitte? Peame mõtlema, mis juhtub, kui seda ei teeks. Valitsusjuhid leidsid ilmselt, et see on kindlam lahendus kui hilisemate tagajärgede likvideerimine. Mõnikord on valida halva ja väga halva stsenaariumi vahel. Kui head valikut ei ole, siis peab ootusi korrigeerima. Kuigi olukord on paranenud, võib väike probleem Euroopa hapra tasakaalu lõhkuda.

Kui palju teenib Eesti Pank Kreeka võlakirjadelt intresse, mille valitsus peab tagasi maksma?

Summad lüüakse lukku jaanuaris või veebruaris.

Kui tõenäoline see on, et Euroopa Keskpank peab hakkama Hispaania võlakirju ostma?

Hispaania valitsus peab ise otsustama, kas taotleda seda, selle tõenäosust ma ei oska öelda.

Euroopa Keskpanga kriisiriikide võlakirjaportfell on umbes 212 miljardit eurot. Kas Eesti Pank on ka võlakirju ostnud?

Jah, sellest ajast alates, kui saime euroala liikmeks, oleme osalenud. Me oleme osa Euroopa keskpankade võlakirjaostu programmist. See ei olegi oluline, milline keskpank oste teeb, sest tulusid ja kulusid jaotatakse ühiselt. Meie osalus on 0,26 protsenti.

Millal tuleb Euroopa Keskpanga nõukogu väljasõiduistung Eestis?

2019. aastal, kui Eesti Pank saab sada aastat vanaks. Euroopa Keskpanga väljasõiduistungid toimuvad kaks korda aastas ja sihtisime täpselt seda kuupäeva, et oleks ka midagi pühitseda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles