Eestlane võõrsil: Brasiilia palavad jõulud

Brasiilia lapsed kinke ootamas Rio de Janeiro politsei jõulupeol. Foto: SCANPIX

Üleskutsele kirjutada sellest, kuidas veedavad eestlased oma pühi võõrsil, vastas meile Kaupo Brasiiliast, kes veetis Rio de Janeiros juba viiendaid jõulupühi.

Jõulud Rio de Janeiros: suvi, sinine taevas ja termomeeter näitab peaaegu +40 kraadi. Võiks ju arvata, et kõik on siin teistmoodi, aga tegelikult on jõulud ikka aeg lookas söögilaua ja perega. Kuna peaaegu igas brasiillases on pool, veerand või mingi väiksem osakene mõne Euroopa rahvuse verd, on siin tekkinud aastate jooksul omad traditsioonid, mis ei erine väga palju Euroopast. Brasiilia on suur ja lai ning erinevused regioonide vahel on suured, aga Rio de Janeirot on kõige tugevamalt mõjutanud Portugalist sisserännanud inimesed.

Traditsioonilisemad road jõululaual on kalkun, tender (ümmargune jõulusink), ahjuroog bacalhau’ga (kuivatatud ja soolatud tursk), lisanditega farofa (manioki jahu), erinevad puuviljad, valik pähkleid ja kuivatatud puuvilju. Nagu ka eestlastel, kõik peab olema natukene uhkem ja kallim kui igapäevaselt tarbitavad toidud ja olenemata majanduslikust olukorrast on asju, mille pealt uhkus kokku hoida ei luba.

Kalkun on tänaseks enamasti asendatud «superkanaga», mida siin müüakse Chesteri nime all. Tervet kalkunit on raske küpsetada, et liha mahlane jääks, seega on see geneetiliselt arendatud suurem kana, mida jõululaual kalkuniks nimetatakse. Oluline on, et keegi ei saaks öelda, et ta jõuluajal tavalist kana serveeris. Bacalhau on kuivatatud ja soolatud kala, mida imporditakse enamasti Portugalist ja mida pärast soola välja keetmist kasutatakse erinevates salatites ja ahjuroogades. Puuviljadest on kindlasti laual viinamarjad ja enamasti ka siinmaal natukene eksootilisemad viljad - kirsid ja ploomid.

Ostuhullus on siin sama, mis igal pool maailmas. Viimastele minutitele jäänud jõuluostud võivad kujuneda üsna negatiivseteks kogemusteks, kui panna kokku tohutud rahvamassid ja neljakümnekraadine kuumus. Ma ei ole siin näinud kedagi, kes omale jõuluvana koju telliks või naabrimeest, kes punase kostüümi selga tõmbaks, et lastele jõuluvana mängida. Kingid on laotud ilusti plastkuuse alla või liiguvad lihtsalt käest kätte.

Brasiillased on väga avatud ja sõbralikud, seega satub tavaliselt kokku suurem seltskond ja kõigile eraldi kingitusi ei tehta. Levinud on siin komme, et jõulude eel tehakse loosimine, kus igaüks võtab loosiga ühe inimese nime, kellele teeb kingituse. Peo ajal tuleb kingituse andjal kirjeldada seda inimest, kellele kingitus on mõeldud, kuni seltskond arvab ära, kellega tegu. Kui kingituse saaja on ära arvatud, on selle inimese kord oma kingitus samal moel üle anda. Loomulikult on lisaks loosipakkidele igaühel kingitus pereliikmetele ja lähedastele, mis siis laste puhul on «jõuluvana toodud».

Oluline moment on südaöö saabumine, mil soovitakse üksteisele häid jõule ja lüüakse kokku šampusepokaale. Seejuures ei puudu ka ilutulestik ja paugutamine, mis on kosta üle linna erinevatest kohtadest ja mis viimastel aastatel ongi ainult ilutulestik, mitte enam segamini automaadi valangutega faveladest. Traditsiooniliselt ongi see moment, mil lubatakse inimesed rikkaliku söögilaua äärde või asutakse kingitusi jagama.