/nginx/o/2008/05/31/45766t1hd733.jpg)
Tarbijakaitseamet leidis septembrist novembrini väldanud kontrolli käigus kaubandusest nõuetele mittevastavaid mahlatooteid ning tuletab seetõttu ostjatele meelde, kui oluline on vahet teha mahlal ja mahlajoogil.
Kas suudad vahet teha mahlal ja mahlajoogil?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mahl peab olema puhas toode ega tohi sisaldada säilitusaineid, toiduvärve ega muid toidu lisaaineid. Mahlajook seevastu võib neid sisaldada, kuid seda piirnormide piires. See peab olema pakendile märgitud.
Inspektorid võtsid septembris analüüsimiseks neli granaatõunamahla ja ühe granaatõunajoogi: Venemaa päritolu Reynar kaubamärgiga granaatõunamahla, Aserbaidžaani päritolu granaatõunamahlad Sonti ja 4U ning KRAL granaatõunajoogi ja Türgi päritolu Dimes kaubamärgiga granaatõunamahla..
Mahlu testis terviseameti kesklabor. Kaks toodet ei vastanud nõuetele. Reynar kaubamärgiga granaatõunamahlas leiti sünteetilisi toiduvärve tartrasiini (E102) ja võlupunase AC (E129), mida mahlad sisaldada ei tohi. KRAL granaatõunajoogist leiti asorubiini (E122), millest pakendil ei teavitatud. Ülejäänud testitud tooted olid puhtad. Testi tulemused kehtivad ainult konkreetsetepartiide kohta. Edasi menetleb rikkumisi veterinaar- ja toiduamet.