Eestlane võõrsil: Hispaanias toovad kingitusi kolm kuningat

Foto: SCANPIX

Eestlanna Katrin elab Põhja-Hispaanias Zaragoza linnas juba üheksandat aastat ning on seega kohalikke kombeid väga hästi tundma õppinud. Suurimaks erinevuseks Eesti ja Hispaania pühadekommetes peab ta seda, et jõulukinke toovad kolm kuningat, mitte jõuluvana.

Kolm kuningat on Hispaania pühadetraditsioonis väga tähtsal kohal. Kingitusi toovad nad alles 6. jaanuari hommikul. ««Jutud käivad», et vanasti jõuluvana siin polnudki,» selgitab Katrin. «Nüüd on lisandunud ka jõuluvana ja paljudes peredes saavad lapsed topelt kingitusi. Kõigepealt 25. detsembri hommikul ja siis 6. jaanuaril uuesti.»

Kingisoovidega kirju kirjutavad lapsed ikka kolmele kuningale ning detsembris on Katrini sõnul kaubamajades pikad järjekorrad, et kuningatega koos pilti teha. «Linna peaväljakule ehitatakse igal aastal suur «Petlemma linnake», kuhu tassitakse suur kogus liiva, päris palme ja isegi jõgi voolab linnakesest läbi. Kodudes pannakse üles Petlemma linna makett või siis vähemalt peamiste tegelaste kujud, milleks on Jeesuslapsuke vanematega, kolm kuningat, eesel ja härg.»

Katrin on näinud, et mõnel on kodus ka kuusk, aga populaarsem on see pigem ettevõtetes. Muidugi on tegu siis kunstkuuskedega, sest päris kuuski seal pole. «Muidugi Zaragoza linna ümbritseb kõrbemaastik, aga ma ei usu eriti, et ülejäänud Hispaanias rahvas päris kuuski koju viiks,» tõdeb ta.

Oma kaheaastase põnniga pole Katrin kaubamajas kuningaid vaatamas käinud ja kingituse saab laps kodus ainult 25. detsembri hommikul. Vanaemal ja vanaisal pole aga keelatud lapsele 6. jaanuaril kinki tuua. Katrinile olulised traditsioonid on ka Hispaanias olemas, kuid suurt puudust tunneb ta jõuluõhtul kirikus käimisest, katoliku kiriku jõulujumalateenistus polevat päris oma.

Toredaks kombeks on aga aastavahetusel viinamarjade söömine. «See on hästi vahva komme. Televiisorist on otseülekanne Madridi ühele väljakule, kus lüüakse enne keskööd 12 kellalööki, iga kellalöögi järel paned uue viinamarja suhu. Kui kõik 12 viinamarja on söödud, siis soovitakse kaaslastele head uut aastat ja juuakse šampust.»

Jõulukombeid meenutades tuleb naisel meelde vahva olukord, kui ta paar aastat tagasi hispaanlasest mehega supermarketist advendikalendri leidis. «Mu kallim vaatas seda kui ilmaimet, ma siis seletasin, et millega tegu. Eestis olid need ju müügil juba üheksakümnendatel.»

Tüüpilised road hispaanlase jõululaual on suupisted, puljong kuivikutega, mereannid, värske salat, ahjus küpsetatud lambatall, puuviljad (eriti ananass) või jäätis. Kooki seal tavaliselt jõuluajal ei sööda. «Lauas istudes on tunne nagu Eestiski - kõik tundub väga maitsev, aga pärast kolmandat käiku ei taha eriti rohkem mahtuda,» naerab ta. «Konkreetset jõulurooga, mis mulle üldse ei meeldiks, pole. Ma pole siiani ise jõuluõhtusööki kodus valmistanud, sest oleme alati kas ämma või äia pool, aga olen enam kui kindel, et tulevikus valmistan ikka jõuludeks ka kartulisalatit ja verivorsti.»