/nginx/o/2014/12/12/3601955t1hb0af.jpg)
/nginx/o/2008/11/07/91136t1h50fd.jpg)
Vabade töökäte arvu kasv võimaldab tööandjatel töötajaid varasemast hoolikamalt valida nind seetõttu on aastatagusega võrreldes töötuks jäänute seas oluliselt tõusnud katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu töösuhte lõpetamiste osakaal.
Katseaja ebarahuldavad tulemused saavad üha enamatele saatuslikuks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui eelmise aasta esimeses kvartalis lõppes suurim osa töötuna registreerunute (1916) töösuhetest nende endi algatusel, millele järgnesid koondamised (1418), poolte kokkuleppel (864) ja tähtajalise lepingu tähtaja kättejõudmise tõttu lõpetamised (813), siis sellel aastal on olukord teistsugune.
Kõige enam on töötuna registreerunute töösuhte lõpetamise põhjuseks olnud koondamised (6928), millele järgnesid tähtajalised lepingud (4155), töötaja enda algatus (3902) ja poolte kokkulepe (2527).
Olulise erinevusena tõi sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna peaspetsialist Õie Jõgiste tänasel pressikonverentsil välja töölt vabastamise katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu: kui aasta tagasi oli selliseid juhtumeid töötuks jäänute seas esimeses kvartalis vaid 28, siis tänavu samal ajal juba 1290.
Jõgiste sõnul näitab see, et tööandjad saavad praegu varasemaga võrreldes palju rohkem töötajaid valida.