Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Aasta isa küpsetab jõuludeks vaarikamoosiga rullbiskviiti

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Ralf Allikvee.
Ralf Allikvee. Foto: Mati Hiis / Õhtuleht

Tänavune aasta isa, Ida-Tallinna keskhaigla juhatuse esimees Ralf Allikvee, veedab jõulud poja pere juures ja valmistab pühadeks menukat rullbiskviiti.

Allikvee, kel on kaks last ja neli lapselast, ütles Postimehe palvel oma pere pühadekommetest rääkides, et jõululaupäeval koguneb terve pere kokku ja tänavu veedetakse see õhtu esimest korda tema poja juures. «Muidugi on meil kingitused, naudime jõulutoite, vaatame kirikust jõuluteenistuse ülekannet.  Meie juures kodus on alati olnud kuusk, jõulaud, käime ka surnuaial ning kui liigume Rapla kandis, siis käime ka sealses kirikus,» kirjeldas Allikvee, et jõululaupäev on perekondlik õhtu.

«Teistel päevadel käiakse külas lähedaste juures.  Sel aastal on lapselapsed juba sellises vanuses, et tuleb ka jõuluvana. Mõnel aastal on käinud lihtsalt päkapikk, tavaliselt minu poeg. Ja kingikott on enamasti kusagil peidus – see on igal aastal sattunud ise kohta ja  tuleb eelnevalt üles otsida,» rääkis aasta isa.

«Jõuluettevalmistused jagame omavahel ära. Minu teha on rullbiskviit – mulle meeldib seda teha ja seda tellitakse ka. Tavaliselt nõutakse  meil vaarikamoosiga. Viimati tuli mu rullbiskviit päris hea välja ka õunamoosiga,» kirjeldas Allikvee ettevalmistusi.

Jõulud on aasta isa sõnul rahuperiood ja perekeskne püha, aga ka kokkuvõtete aeg,  mil ta meenutab, mida sel aastal suutis teha ja mis tegemata jäi, mida oleks võinud teistmoodi teha. «Uue aasta uusi plaane ma jõulude ajal ei tee. See on eelkõige tempo mahavõtmise aeg. Eelkõige tagasivaade,» ütles ta.

Oma jõulusoovina tõi Allikvee välja, et inimesed leiaksid ka keerulisel ja raskel ajal võimaluse hingetõmbepausiks ja lähedastega koos viibimiseks. «Tahaks väga loota, et jõuluaeg ja jõulurahu toob ka meie poliitikutele ja teistele otsustajatele soovi lõpetada pidev vastandumine ja vaenlaste otsimine. Tuleks leida siiski see ühiskeel, mis võimaldaks meie inimestel siin, oma kodumaal elada veel ka aastate ja aastakümnete pärast. Ja et me siiski tunneksime end siin peremeestena,» mõtiskles Allikvee.

«Otsigem üksteises eelkõige liitlasi,  selle asemel, et rõhuda erinevustele, mis meie vahel niikuinii on. Head jõulurahu,» lõpetas aasta isa.

Tagasi üles