Päevatoimetaja:
Sander Silm

Lugeja küsib: kuidas saab ühistu sundkorras müüa võlglase korterit, kui selle hüpoteek on korteri väärtusest suurem?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Tarbija24
Copy
Kortermaja.
Kortermaja. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

«Korteriühistu üldkoosolekul otsustati nõuda viimase abinõuna ühe pikaajalise võlglase korteri võõrandamist. Kuna korteriomanik vabatahtlikult seda nõus tegema ei olnud, siis pöördusime kohtu poole, kes otsustas korteri sundvõõrandada. Sundvõõrandamise käigus selgus, et korterile on seatud hüpoteek, mis on suurem kui korteri väärtus, mis omakorda tekitas olukorra, kus keegi ei ole nõus korterit ostma. Samas korteriomanik ise kasvatab võlga edasi ning selle võrra peavad rohkem maksma teised korteriomanikud. Mida peaksime patiseisust väljatulekuks ette võtma? » küsib lugeja.

Vastab jurist Andry Krass Kinnisvarahalduse OÜst.

Selline eksiarvamus, et hüpoteegi eemaldamine saab toimuda üksnes hüpoteegipidaja nõusoleku korral, on Eestis laialt levinud. Korteriomanike ühiste nõuete puhul unustatakse reeglina ära, et korteriomandiseaduse paragrahv 11 sätestab korteriomanike vastastikused kohustused, mis piiravad märkimisväärselt üksiku korteriomaniku tegutsemisvabadust oma korteri valdamisel, kasutamisel ning antud juhtumi näitel ka käsutamisel. Muuhulgas on korteriomanik kohustatud hoiduma tegudest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.

Teie poolt kirjeldatud olukord ongi üks sellistest, kus üksiku korteriomaniku poolt oma korteriomandile seatud ebamõistlikult suur hüpoteek loob olukorra, mis võimaldab ühel korteriomanikul teiste arvel parasiteerida, tuues sellega kaasa tavakasutusest suurema mõju teistele korteriomanikele.

Tulenevalt eeltoodust on korteriomanikel õigus nõuda korteril lasuva hüpoteegi kustutamist, kuna see teeb võimatuks kaasomandi eseme tavapärase majandamise tagamiseks vajaliku otsuse täitmise. Juhul, kui korteriomanik või hüpoteegipidaja ei ole nõus hüpoteeki kustutama, siis olukorras, kus on olemas kehtiv kohtuotsus korteri võõrandamiseks, saate Te pöörduda hüpoteegi tühistamise taotlusega kohtutäituri poole, kellel on täitemenetluse seaduse paragrahv 104 lõike 2 alusel õigus hüpoteek kustutada.

Lõpetuseks pean vajalikuks selgitada, et korteriomanike vastastikused õigused ja kohustused (vt KOS par 11) tekivad alates korteriomandite moodustamisest ehk siis nende õigus ei saa olla ajaliselt hilisem kui korterile seatud hüpoteek.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.

Tagasi üles