/nginx/o/2009/04/06/159287t1h6bff.jpg)
Seitsmendat aastat järjest algas riigimetsas lindude pesitsusajal kestev kevadsuvine raierahu, mis kestab 15. juunini. Käima läks ka metsauuendushooaeg, mille jooksul istutab RMK riigimetsa enam kui 10 miljonit uut puud.
Eesti metsades algas raierahu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
RMK töötajad korraldavad raierahu perioodil metsaistutuse, noorendike hooldamise, metsasihtide puhastamise ja elektriliinide kaitsetsoonide hooldustööde läbiviimist. Nende tööde tegemiseks on RMK sõlminud lepingud 350 füüsilise isiku ning 175 ettevõtte ja FIE-ga. Samuti osaleb metsauuendustöödel üle 300 RMK töölise.
«Inimeste huvi metsatöid teha on tänavu erakordselt suur, mis võimaldab RMK-l hoolimata finantsiliselt keerulisest ajast kõik planeeritud metsauuendustööd ka ära teha,» ütles RMK juhatuse liige Tavo Uuetalu.
Tänavu istutatakse riigimetsas uut metsa 3740 hektaril. Täpsemalt, mulda pannakse 10,1 miljonit istikut: kuuski 5,7, mände 3,5 ja kaski 0,5 miljonit istikut. Ammendatud karjääride taasmetsastamiseks pannakse sel aastal kasvama umbes 400 000 mändi ja kaske. Metsakülvi tehakse tänavu 490 hektaril ja looduslikule uuenemisele kaasaaitamist 150 hektaril.
Raierahu ajal peatab RMK raietegevuse riigimetsades. Erand tehakse üksnes kahjustatud metsade sanitaarraiele, et ära hoida haiguste levikut ning raadatavale metsamaale, mille kasutusotstarve pärast raiet muutub.
Raierahu kehtestamisel on lähtutud säästliku metsamajandamise põhimõtetest ja RMK kevadsuviste raiete strateegiast. See suunab RMK tegevust selliselt, et senisest enam oleks tagatud linnustiku, loomastiku ja metsamuldade kaitse ning väheneks seenhaiguste levik.