Maksuamet haub ettevõtjatele lisakohustust
/nginx/o/2012/04/25/1073868t1hde4c.jpg)
21. detsember 2012, 08:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/12/20/1496170t1h7e83.jpg)
Maksu- ja tolliamet tahab panna ettevõtjatele kohustuse esitada käibedeklaratsioonidega detailne ülevaade oma tehingutest. Sammu tulemusena tekiks superandmebaas ning ameti füüslist sekkumist ei oleks deklaratsioonide kontrollimisel enam tarvis.
Alates kevadest on maksu- ja tolliametis arutatud, kuidas panna piiri käibemaksupettustele, mis ei näi vähenevat ja moonutavad ausat konkurentsi. Olukord on selline, kus umbes 10 000 ettevõttel Eestis on veerand kogu ettevõtluse käibest, kuid käibemaksu tasuvad nad seejuures vaid 0,1 protsenti. Pettuste tõttu jääb riigil igal aastal saamata umbes 420 miljonit eurot ja sellest suurima osa moodustab käibemaksupettuste tõttu laekumata raha ehk hinnanguliselt 228 miljonit eurot.
«Ma lihtsalt ei taha juhtida asutust nõnda, et igal aastal löön laekumata maksude summa ehk maksuaugu suuruse kokku, saadan välja pressiteate ja jään ootama maksude laekumist,» ütles MTA peadirektor Marek Helm.
Tekiks superandmebaas
«Tunnetan, et ettevõtjate mure käibemaksupettuste pärast on suuremaks läinud – ei möödu nädalatki, kui mõni neist ei oleks minu kabinetis kurtmas, kui raske on konkureerida olukorras, kus osa petab käibemaksuga. Võtame näiteks autoturu, kus tegutseb 4000 ettevõtjat, kellest pooled makse ei maksa,» lisas ta.
Helm rääkis, et alates kevadest on mõeldud ja arutatud, kuidas muuta süsteemi nõnda, et käibemaksupettused väheneks, ning üks variante ongi luua käibedeklaratsioonile lisaleht INF2.
Sisuliselt hakkaks MTA küsima ettevõtjailt elektroonset käibemaksudeklaratsiooni lisalehte ostude-müükidega seotud andmete kohta. Ideaalis peaks tekkima süsteem, kus ameti füüsilist sekkumist polegi vaja.