Eurobaromeetri uusima uuringu kohaselt on eestlased on oma riigi majanduse käekäigu suhtes Ida-Euroopa riikidest kõige optimistlikumad: 38 protsenti Eesti elanikest leiab, et riigi majanduse olukord on hea, edestades sellega ka ELi keskmist näitajat, mis on 27 protsenti.
38 protsenti Eesti elanikest leiab, et riigi majandus on heas korras
2012. aasta novembris toimunud arvamusküsitluse täna avaldatud tulemused näitavad, et kui kolm neljandikku Rootsi ja Saksamaa kodanikest arvab, et majandusolukord on hea, siis kümnes liikmesriigis jagab seda arvamust vähem kui 10 protsenti ning Hispaanias ja Kreekas alla kahe protsendi elanikest.
Kodanikud arvavad endiselt, et Euroopa Liidul koos liikmesriikide valitsustega on kõige olulisem roll majanduskriisi lahendamisel, sellele järgnevad liikmesriikide valitsused, G20 ning Rahvusvaheline Valuutafond.
Liikmesriigi tasandil on eurooplaste sõnul neli põhilist probleemi praegu töötuse määr, mida mainisid 48 protsenti küsitletutest, teisel kohal oli üldine majandusolukord 37 protsendiga, kolmandal inflatsioon 24 protsendiga ja valitsemissektori võlg, mida nägid probleemina 17 protsenti küsitletutest. Üksikisiku tasandil on selgelt suurimaks murekohaks inflatsioon 44 protsendiga.
Euroopa Liidu jaoks tervikuna on eurooplaste meelest põhiprobleemideks üldine majandusolukord, mida mainis 53 protsenti küsitletutest, sellele järgnesid töötus 36 protsendi ja riigi rahanduse olukord liikmesriikides 32 protsendiga.
Valdav enamik eurooplastest ehk 85 protsenti, usub et ELi liikmesriigid peavad kriisi ületamiseks tihedamat koostööd tegema. Ühtekokku 41 protsenti eurooplastest usub, et EL on võtnud kriisist väljumiseks ja üleilmsetele probleemidele reageerimiseks õige suuna.
2012. aasta sügisene Eurobaromeetri standarduuring korraldati intervjuuküsitlusena 3.–18. novembril 2012. Kokku küsitleti 32 731 inimest 27 liikmesriigis ja kandidaatriikides.
Täna avaldatud esialgsed tulemused annavad ülevaate sellest, kuidas eurooplased näevad majanduse hetkeolukorda, millised on nende põhimured seoses tulevikuga ning mida arvavad nad kriisi ja strateegia «Euroopa 2020» kohta.