Valitsus kirjutas täna valmis maksutõusupommi

Pettuse osaliseks langenud inimesed peavad oma raha tagasi saamiseks ootama kohtuotsust. Foto: Elmo Riig / Sakala

Värske lubadus maksta tulevikus pensionisambasse lisaraha pole midagi muud kui maksutõusupomm, mille plahvatuse tagajärgi tuleb järgmistel valitsustel lahendada.

Pensionimaksete külmutamine sündis seetõttu, et sotsid sundisid valitsust andma lubaduse, et aastail 2014-2017 maksab valitsus inimestele nende soovil nelja protsendi asemel kuus protsenti sotsiaalmaksu sambafondi. Kuna pensionikassa tegutseb niigi pingelises olukorras, siis kaks lisaprotsenti kujuneb üsna suureks koormaks.

Praegu pole teada, kui palju tuleb riigil lisaprotsenti välja maksma hakata. Mõne analüütiku hinnangul valib vabatahtlikud maksed pensionisambasse umbes kümnendik tulevasi pensionäre. Samas kui vabatahtlikult hakkab makseid tegema jõukam osa palgasaajatest, siis on suurem ka surve pensionikassa rahale.

Swedbanki analüütiku Maris Lauri sõnul tuleb sotsiaaldemokraatidel öelda, kust lisaraha võetakse.
„Praegune pensionisüsteem nõuab lisaressurssi," lausus Lauri.

Lauri märkis, et pensionikassasse lisaraha saamiseks on ka muid võimalusi peale otsese sotsiaalmaksu tõusu. Võib tõsta muid makse või muid sissetulekuid, kusagilt raha ära võtta või ka kasutada laenu või kogutud reserve.

Valitsus otsustas neljapäeval, et lisaprotsenti hakatakse maksma siis, kui 2013. aasta kevadel tehtav majandusprognoos pakub 2013. ja 2014. aasta SKP keskmiseks nominaalkasvuks vähemalt viis protsenti.
Lauri sõnul on SKP reaalkasv sellisel tasemel neil aastail vähetõenäoline, nominaalkasv aga üsna tõenäoline.
„Viiest protsendist väiksem nominaalkasv eeldab, et praegune seisak jätkuks kogu maailmas veel kolm aastat," lausus Lauri.

Sotside parlamendifraktsiooni juht Eiki Nestor ütles, et ei usu, et lisaprotsendi pärast tuleks sotsiaalmaksu tõsta. Samas ta lisas, et lisaraha allika peab leidma valitsus, mis siis võimul.

„Sotsiaalmaksu tase on meil Euroopa keskmiste seas, mistõttu ma ei usu, et sotsiaalmaksu tõsta saaks," ütles Nestor. „Aga muude maksude osas ma ei usu, et meil õnnestuks hoida praegust madalat maksukoormat."
Pensionimaksete külmutamine alates juunist kuni tuleva aasta lõpuni annab riigikassale kokkuhoidu sel aastal umbes 1,4 miljardit krooni. Valitsus teeb seda riigi pankroti vältimiseks, samas soovitakse hoida ka valitsussektori eelarve defitsiit hoida 3 protsendi piires, et liituda eurotsooniga aastal 2011.

Pensionimaksete külmutamise kava põhjustas rahandusringkondades ägedaid proteste. Protestide tõrjumiseks ütles valitsusjuht Andrus Ansip eelmisel nädalal, et pensionifondid pole oma ülesannetega hakkama saanud, sest on kaotanud finantskriisi ajal oma klientide vara.