Sakslaste laristamine perifeeriat ei päästaks

Olli Rehn Foto: Raigo Pajula

Kui säästlikud sakslased kõvemini kulutama kukuksid, ergutaks see euroala hädalisi vaid veidi, väidab Euroopa Liidu majandusvolinik Olli Rehn.

Kogu kriisiaja kestel on leidunud küllaga analüütikuid ja eksperte, kes on süüdistanud Saksamaad ja teisi eelarvekuulekaid Põhja-Euroopa maid selles, et nood pole rakendanud suuremat sisenõudlust soodustavat poliitikat.

Asjatundjad on kinnitanud, et niiviisi on tekitatud järjest suuremaid jooksevkonto ülejääke võrreldes «puudujäägiriikide» nagu Hispaania, Iirimaa ja Portugaliga, mis kriisist kõige rängemalt räsida on saanud.

Rehn rõhutas aga, et sellistel seisukohtadel puudub alus, põhjendades oma argumenti uue põhjaliku uurimusega, mille EL jooksevkontode ülejääkide vallas läbi on viinud.

Ühe simulatsiooni kohaselt parandaks Saksa sisenõudluse 1-protsendiline tõus Hispaania kaubandusbilanssi tühise 0,02 protsendi jagu. Kesk-Euroopa riikide nagu Tšehhi Vabariigi, Slovakkia ja Ungari jaoks – mis on Saksa tarneketiga  tihedamalt integreeritud – oleks efekt suurem, aga mitte dramaatiline.

«Mõju Lõuna-Euroopa puudujääkidele ei tohiks üle hinnata,» ütles Rehn reporteritele, kinnitades, et see «poleks mingi võluvits».

Voliniku väitel ei mõista mõned majandusteadlased euroala majanduse aveatud olemust, ega ka asjaolu, et Saksa kaubavahetusbilanss sõltub üha suuremal määral kaubavahetusest Hiina ja teiste ELi-väliste riikidega. Seetõttu on üha vähem tõenäoline, et Saksa import võiks kasvada Hispaania või Portugali arvelt.

«Euroala-sisese tasakaalustamise võimalusi on vääriti mõistetud,» ütles Rehn.

Raporti valguses peaks olema senisest veelgi selgem, et puudujäägiriigid peavad teostama valulikke struktuurseid reforme, tõstmaks oma konkurentsivõimet.

Seni kuni puudujääke peeti Saksamaa, Hollandi ja teiste ülejäägiriikide süüks, ei tundunud reformid piisavalt vajalikud.

Raportist nähtub, et jooksevkontode erinevus euroala riikide vahel on siiski vähenemas – osalt tänu sellele, et kriisiriikides (nt Hispaanias) on sisenõudlus dramaatiliselt langenud. Kuid raport rõhutab ka, et oma rolli on mänginud kriisiriikide paranenud konkurentsivõime, mis tuleneb paljuski palkade langemisest.

Rehn kasutas ühtlasi võimalust hoiatamaks liikmesriike, et nood võtaksid riigirahanduse korrastamise küsimust väga tõsiselt, sest vastasel korral võivad võlad pärast 2020. aastat taas kasvama hakata – tulenevalt elanikkonna vananemisega seotud kuludest (nt pensionidest).

Copyright The Financial Times Limited 2012